kevadel ja sügisel · tasulised loodusõppeprogrammid Sakala puhkeala erinevates punktides: Aimlas, Viljandis ja Lillis ning Tõrvaaugu ümbruses (täpsemalt allpool) · teabematerjalid ja info Sakala ning teiste RMK puhkealade kohta · võimalik tutvuda topisekogu väljapaneku ja keskuse teabekoguga · võimalus liituda "Metsaga mestis" metsasõprade klubiga · metsa- ja loodusteemalised üritused · võimalik rentida saali loodusteemaliste ürituste tarbeks. Vaata hindasid siit. Loodusõppeprogrammid Tasulised programmid üldhariduskoolidele ja lasteasutustele: · Üks päev metsamehena ehk metsamatemaatika praktikum · Kasva, kasva, puukene · Omadega rappa · Metsapealinn Viljandi · Metsa, meeltega · Mine metsa! Miks sinna minna? · Täna mõõdame metsa 4 Parika järv on järv Viljandimaal Kolga-Jaani vallas, asudes Kolga-Jaanist 10
Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid
nud – olgu selle näiteks siis esimesel juhul "Regio" maanteede atlase sabas avaldatavad looduspildikesed tuntud eesti loodusautorite sulest või matkajuhtidena töötavate inimeste kirjutised, mis tutvustavad piir- kondi, kus nad ise tasu eest matkagruppe juhendavad (nt Kaldur 2004, Itse 2005). Kohakesksed loodusvaatlused Lisaks matkakirjadele elavnes Eesti Vabariigi teisel kümnendil oluliselt ka ilukirjandusliku iseloomuga loodusteemaliste raamatute avaldamine, mis enamasti keskendusid mõne autorile hästi tuntud paikkonna loodu- se süvitsi kirjeldamisele. 1932. aastal avaldas Vilsandi looduskaitseala asutaja Artur Toomi abikaasa Alma Toom fotodega illustreeritud ja kaa- sahaaravalt kirjutatud raamatu "Vilsandi linnuriik", mida võib pidada esimeseks otseselt ilukirjandusliku taotlusega loodusraamatu näiteks Eestis (Thom 1932). Tegu on autori vahetul vaatlusel ning igapäevase
annaabi.ee 
