suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Loeng: MAASTIK Seminariks artikli põhjal vastata küsimustele: Vt Euroopa maastikukonventsiooni! 1. Mis on maastik selle artikli võtmes? (võrdle maastiku konventsioonis olevaga) Artikkel: Selle artikli võtmes räägitakse valdavalt Eesti maastiku minevikust- maastik on pärand. Maastik on territoorium, mis on erinevatel aegadel hõlmanud loodust ja inimtegevuse jälgi (20 saj), kuid seda on käsitletud ka üksnes loodusteaduslikust vaatepunktist (NSVL). Maastikukonvent: Maastik- Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele. Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel. maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala;
isiksuse identiteeti, muutuvad väga harva. Wilhelm Dilthey nimetab hermeneutikaks mistahes kirjalikult fikseeritud eluväljenduse mõistmise oskusõpetust. Dilthey käsitluses siirduski hermeneutilise lähenemise fookus tekstilt mõistmise protsessile endale. Dilthey eesmärk oli saavutada vaimuteaduses loodusteadustega võrreldav analüütilise täpsuse tase. Samas erineb vaimuteaduslik lähenemine tegelikkusele loodusteaduslikust oma põhialuselt. Kui loodusteaduste eesmärk on eristada põhjused ja tagajärjed, peavad vaimuteadused oma objekti mõistma. Siit ka vajadus üldise mõistmisteooria järele, mis kirjeldaks nii kunstiteoste kui ka seaduste tõlgendamisel toimuvaid sisemisi protsesse ühtselt aluselt. Dilthey mõistmis- ja tunnetusteooria keskseks lähtepunktiks võib pidada sisemise ja välise kogemuse eristamist. Väline kogemus põhineb meie tajudel, mis informeerivad meid tegelikkuses toimuvast,
hakkas kristlust representeerima eestlastele võõra ja pealesurutuna, manipuleerimise-ja ekspluateerimise vahendina valitsevate klasside st. sakslaste käes. Sakslastele vastanduv eesti rahvuslus vastandus ajaloolistest faktidest (nt. vägivaldne ristiusustamine, saksa soost pastorite vastutegutsemine eesti rahvuslikule liikumisele) tuge saades ka kristlusele. Rahvusluse põhiväärtuse kultuuriga - kõrvutades mõisteti religiooni positivistlik loodusteaduslikust maailmavaatest lähtuvalt vale, muinasjutu, igandina, mis on progressil ees ja takistab rahvuse arengut. Ent esitatud representatsioonid iseloomustasid eeskätt haritlaskonda. Suurem osa rahvast siiski väärtustas kristlust endiste arusaamade alusel, mida näitas ka usuõpetuse alane debatt, usk oli veel tähtis. 1940-1991 Kokkuvõtteks võib märkida, et kuigi ühiskonna tasandil domineeriv sotsialistlik
10 Näiteks on Fred Jüssi ja Haide-Ene Rebassoo esseed ilmunud Krista Mitsi ja Tiiu Speegi tõlkes Ameerika Kirjandusökoloogia Assotsiatsiooni ajakirja Interdisciplinary Studies in Literature and Environment 2002. aasta 2. numbris. 266 Kadri Tüür, Timo Maran tust ka Looritsa teesile soome-ugrilikust aukartusest hingestatud loodu- se ees. Domineerib lähtumine loodusteaduslikust teadmisest ning soov seda konkreetsete näidete varal lugejale vahendada. Kirjandus Annist, August; Roos, Jaan; Käis, Johannes 1940. Eesti populaarteaduslik kirjan- dus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu. Elav teadus 101/102. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Armbruster, Karla; Wallace, Kathleen (eds.) 2001. Beyond Nature Writing. Expanding the Boundaries of Ecocriticism. Charlottesville: University Press of Virginia. Eilart, Jaan 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur
objektide järgi. Ruumimassiiiv on ükskõikne. "Space as a container, surface and volume..." Mahuti konteiner, pind, iseeneses eksisteerivat substantsi, inimtegevusest väljaspool ja selle vastu ükskõikne. Aeg lineaarne, pole seotud ruumiga. Arhitektuursed vormid on üksteisega distsiplinaarses (Foucault?) ruumis sarnased. Müütiline ruum (kapitalismieelne): Pühitsetud ruum, sanctified, seotud rituaalidega. Seal ei nähta ainult inimtekkelisi objekte, loodusteaduslikust vaatepunktist koosneb see inimvälisest, mittegeograafilisest. Väga erineva tihedusega. Veesooned, mis on müütiliste vikerkaarevärvi usside pinnaletulekuga seoses tekkinud. Kui põud on, siis käiakse mõõda seda ussirada. Maastikuvormid ise osutavad müütilistele sündmustele, inimtegevusega seotud ainult nii palju, et inimesed püüavad maastikul liikudes ja oma asutust korraldades nende asjadega suhestuda. Tekivad tabud, kus ei tohi üht või teist allikat rüvetada või midagi kaevata
pretentsioon sai nagu enamikele sellistele kõikihaaravatele süsteemidele hukatuslikuks : et kõike kahest algprintsiibist (Freudil: elutahe ja surmatung) seletada peame neid seoseid oluliselt lihtsustama, et säiliks mingigi ratsionaalne koherentsus faktide ja neid seletavate printsiipide vahel. Psühhoanalüüs Enne konkreetsete autorite juurde minekut natuke psühhoanalüüsist üldisemalt. Sest vaatamata erinevustele, evivad erinevad autorid ka olulisi sarnasusi. See lähenemine lähtub loodusteaduslikust teesist, et ontogenees kordab fülogeneesi. Vastavalt sellele käsitletakse lapsepõlve kui liigi homo sapiens fülogeneesi lühivarianti e. 1) individuaalne inimese areng ja inimkultuuri teke on analoogid. Sellest lähtuvalt käsitletakse 2) kultuuri kui kollektiivset alateadvust. St Kultuur on mehhanism individuaalsete bioloogiliste ihade ja erootilisuse mahasurumiseks nagu Freudil või nagu Jungil, kultuur koosneb inimkonnale ühiste
Mõistust ja füüsist saab harida, andes inimlapsele teadmisi, oskusi ja vilumusi - koolihariduse vajalikkuses ei kahtle üldjuhul mitte keegi. Olgu siinjuures repliigina lisatud kirjanik Mari Saadi (2004) arvamus meie koolihariduse vajakajäämise kohta tervikuna: Lapsi peaks harjutama teadmisega, et meie materiaalse maailma taga võib olla sama reaalne teine maailm, mitte aga tühjus. Üht ja sama probleemi peaks vaatlema mitte ainult loodusteaduslikust seisukohast, vaid ka vaimsest seisukohast. Jumal, vaimne maailm, inimese hing kõigi nende olemasolu materiaalse maailma alusena ja põhjusena - säärane käsitlus peaks seisma meie haridussüsteemis kõrvuti ja võrdväärsena loodusteadusliku ainekäsitlusega, niisama kohustusliku osana haridusest. Niisiis, kasvatuse suutmatusest ja mittevajalikkusest rääkides peetakse silmas mitte mõistuse
On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa 1 Sõnademäng: epice -- «vürts» ja «altkäemaks», palais -- loss» ja «suulagi». 4 kuningate esimesest eluasemest, paleest, mis on vanem kui Louvre ja mis juba Phi-lippe
annaabi.ee 
