ning Eschenholtzi lahed, Krusensterni neem ning Hea Lootuse abajas. Ta uuris Kaliforniat ja Havaid ning jaanuaris 1817 avastas Rumjantsevi arhipelaagi. Avastusi tehti ka Okeaanias Marshalli saarestikus, kaardistati Honolulu ja La Caldera sadamad. Mõlemad reisid tegi kaasa laevaarst Johann Friedrich Eschenholtz, esimeses reisis osales ka loodusteadlane Adelbert von Chamisso. Nende uurimistulemused on ära toodud 3. köites, kus lisaks loodusteaduslikele avastustele leidub ka teavet Lõunamere dialektide ja sõnavara kohta.. Otto von Kotzebue (17871846) teise ümbermaailmareisi marsruut langes suurel määral kokku esimesega. Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare
Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. 2.2 Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis Aastatel 18031806 osales ta junkurina Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Reisi eesmärkideks olid kaubanduse arendamine, Vaikse ookeani uurimine ja Vene diplomaatilise esinduse Jaapanisse läkitamine(Vikipedia 2009). 2.2.2 Teine ümbermaailamreis Otto von Kotzebue teise ümbermaailmareisi marsruut langes suurel määral kokku esimesega. Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist, tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll.
2% moodustavad ateistid. Et Jumalat aga ei ole, siis on (vähemalt selles maailmas) kõikvõimsaim olend inimene, kelle võimed ja intellekt on piiramatud ning kõige võimsamad ja kes on kogu Maa ja looduse valitseja. Kosmoloogias eitatakse loomist ning tulevast maailmalõppu ja tunnistatakse pidurdamatu protsessi ideed. Iga inimene on ateismi järgi ainukordne ja surm tähendab tema eksistentsi lõppu, pärast mida enam mitte midagi ei tule. Ateism üritab tugineda eriti loodusteaduslikele faktidele ja meeleelundite andmetele. Maailma loomisel lähtutakse sageli Suure Paugu teooriast, inimese loomisel tihtipeale darvinismist. Jumalat ja hinge ei eksisteeri, kuna neid ei ole teaduslik-materialistlik maailmapilt veel tõestada suutnud. Et usutakse aga kindlalt teaduslik- materialistlikku maailmavaatesse, siis kehtib põhimõte, et mida ei ole tõestatud, seda ei saa uskuda. Austusobjekt on usundis see mis on kultuse keskmes. See millele on rituaalne tegevus või sisehoiak
evolutsiooni igal ajajärgul eksisteerisid kõige tüüpilisemate vormide ("staadiumimäärajate") kõrval sellised inimlaste esindajad, keda stadiaalteooria järgi enam ei võinud olla või veel ei tohtinud olla. 1.4. Töö kui inimese evolutsiooni tegur. See F. Engelsilt pärit lamarkistlik arusaam on seganud inimese evolutsiooni tingimuste ja tegurite õiget bioloogilist mõistmist, eelkõige sotsialistlikes riikides, kus ideoloogilised dogmad on avaldanud tugevat mõju loodusteaduslikele käsitlustele. Ikka veel võib õpikutest leida seisukohti, et töö on olnud inimese bioloogilist evolutsiooni suunav eritegur, mis asendas loodusliku valiku juhtiva osa ja toimis harjutamise/õppimise ning omandatu pärandamise printsiibil (vt. nt. J. J. Roginski ja M. G. Levin, 1978. Antropoloogia (venekeelne ülikooliõpik)). 2. Hominoidide süstemaatika ja fülogeneetilised seosed Th. Huxley (1863) ja Ch. Darwini (1871) tööde ilmumise aegadest peale pole
" 1. staadium: asjade olemus = Jumal. 2. staadium: Jumala asemele astuvad abstraktsed mõisted, jõud, olemused. 3. staadium: otsing on lõppenud; uuritakse ja võrreldakse tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. 6 positiivset teadust 1.matemaatika 2.astronoomia 3.füüsika 4.keemia 5.bioloogia 6.sotsioloogia Positivism Kõik vaimset kultuuri puudutav allutatakse loodusteaduslikele seaduspäradele. Vaimne kultuur sõltub ümbritsevast keskkonnast ja seda uuritakse loodusteadustele omaste vahendite abil. Positivistlik kirjandusteadus Kirjandus = individuaalsete ja kollektiivsete ilmingute produkt Kirjandusteos ei teki iseenesest, vaid on ühiskondlikus ja biograafilises mõttes determineeritud Hippolyte Taine (19. saj. teoreetik): ,,Kunstiteosed on teatud protsesside käegakatsutavad lõpp-
Oluliseks kriteeriumiks sai eksperimentide korratavus ja mõõdetavus. Mis siis paljudes psühholoogialaborites toimub? Toimub see, et psühholoogilised protsessid lõigatakse tegelikult ära sotsiaalkultuurilisest kontekstist, milles nad muidu esinevad ja luuakse kunstlik laborikeskkond ja situatsioonid. Ekstreemsemal kujul eirab selline suund psühholoogias täielikult katsete sõltuvust kultuurilisest kontekstist ja püüab üha enam sarnaneda loodusteaduslikele uuringutele. Loomulikult olenevad sobivad uurimismeetodid ka psühholoogia alldistsipliinis uuritavast (nt neuropsühholoogia ongi lähemal loodusteadustele). Kultuuri ja psühholoogiliste protsesside vahelisi seoseid uuriv suund. Samas, on algusaegadest peale ka teine suund psühholoogias, mis tunneb huvi inimese psüühiliste protsesside ja kultuuri vaheliste seoste vastu. Ja tegelikult on ka siin oluline W. Wundti nimi, kes oma teadlaskarjääri hilisemas järgus avaldab 10-köitelise
annaabi.ee 
