jäädvustanud inimesed, kes tingimata oma nime või nimetähed ilusa värvilise seina sisse kraabivad. On tuntud tõsiasi, et tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse samblikud, neile järgnevad samblad ja rohttaimed, lõpuks isegi väiksemad põõsad ja puudki. Kui paljandite jalamit jõgi või järv ei puhasta ning värskeid varinguid ei toimu, siis moodustub vana sammaldunud sein, mis on kaotanud väärtuse geoloogia seisukohalt ning võibolla pakub mõningat huvi vaid teistele loodusteadlastele. Praktiliselt soodustab iga sissekraabitud nimi paljandite aeglast hävingut (Eesti Geoloogiakeskus). Kaitse-eesmärgi saavutamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: kaitseala külastusinfrastruktuuri väljaarendamine ja korrashoiu tagamine, kaitseala järelevalve tõhustamine, paljandi ümbruse korrastustööd ja ohtlike puude likvideerimine, paljandi piirkonna regulaarne hooldamine ja koristamine, paljandi looduskaitsetähise uuendamine ja
konkreetne süsteem on tõe jaluleseadmiseks parim võimalik. Samas vaidlevad teadusfilosoofid siiamaani selle üle, mis siis ikkagi on "tõde". Ontoloogilised skeptikud väidavad, et vaatlejast sõltumatut reaalsust pole olemaski. Epistemoloogilised skeptikud juhivad aga tähelepanu, et isegi kui reaalsus eksisteerib, on inimese teadmine sellest reaalsusest paratamatult piiratud inimese enda võimega seda reaalsust tajuda - ja see võime on kaugel täiuslikkusest. Juristidele (ja ka loodusteadlastele) muidugi meeldiks, kui saaks hoopis võtta vastupidise seisukoha - et objektiivne reaalsus eksisteerib ja inimene saab seda ka objektiivselt tajuda. Seda seisukohta esindab tõe korrespondentsusteooria. Arvestades aga seda, mida psühholoogiast ja inimvõimetest teame, peaks sellise objektiivse tõe juttu siiski ettevaatlikult suhtuma. Kohtumenetluses saab tõendamise
annaabi.ee 
