05. Seminar referaatide põhjal ettekanded, analüüs. Maastike ajaloo uurimissuunad Eestis pole otseselt ühtki teadlast ega uurimisgruppi kes seda tegeleks. Eelmisel aastal Tallinna ajaloo instituudi juures loodi instituut Keskkonna ajaloo instituut koondab kõiki kes tegelevad maastike ja ajalooga. Mujal maailmas tegevus pikaajalisem olemas Euroopa keskkonnaajaloo föderatsioon, mis koondab väga erinevaid uurijaid keskkonnaajaloo valdkonnas. Enamasti on tegemist ajaloolastega või loodusteadlastega. Eestis uurimissuunad on olemas olnud, kuid seda ilusat nime pole veel külge pandud. 2 traditsioonilist: biogeograafline uurimissuund (mis juhtus Eesti alal peale seda kui Eesti vabanes mandrijääst õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne))
von Schönborni juures Mainzis ning 1672 nimetati ta kuurvürstliku revisjonikohtu nõunikuks. Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja-aasane viibimine Prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaste õpingute kulminatsiooniks. Ta tutvus Christiaan Huygensiga, kes õpetas talle kõrgema matemaatika aluseid ning kellega tal säilisid sõbralikud suhted Huygensi surmani. Londoni-reisil 1673 kohtus Leibniz Inglismaa juhtivate loodusteadlastega ja temast sai Kuningliku Seltsi liige. Pariisis viibimise ajal konstrueeris ta arvutusmasina, mida ta esitles 1675.aastal Teaduste Akadeemias, ning avastas oma diferentsiaal- ja integraalarvutuse alused. Aastla 1676 kutsuti ta õuenõunikuks ja raamatukoguhoidjaks Hannoverisse. Nendesse ametitesse jäi ta elu lõpuni. Tagasiteel Pariisist käis ta veel kord Londonis ning uuris Isaac Newtoni matemaatikaalaseid käsikirju.