Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte
2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4
Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''
jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6
Seega kui inimesed on olemas on olemas ka riik ja seega oleks loodusseisundi üle arutlemine mõttetu. Kuid samas siiski on jällegi mõned teoreetikud väitnud, et on tõendeid, et inimesed on suutnud elada ilma riigita. Selliseid argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996). Ka Locke on käsitlenud loodusseisundit, kuid tema ei väida, et see oleks kui sõjaseisund. Locke on öelnud, et on võimalik elada vastuvõetavat elu kui riiki ei eksisteeri. Locke väidab, et loodusseisund on täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ning seotud Loodusseadusega. Tema arusaam õiguste kohta on järgmine: ühelgi inimesel pole loomulikku õigust ühtegi teist alla suruda. Locke arvas, et kellelgi pole loomulikku õigust valitseda selles mõttes, kui Jumal pole selleks otstarbeks kedagi määranud
ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks on ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja kohati ka brutaalne, sest selles seisundis puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada, kuigi eesmärk on ellu jääda. Moraal
topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi)