ARTUR SCHOPENHAUER 1. Maailm kui tahe! Pidas maailma olemuseks võimutahet. On nõus Kantiga selles, et on olemas asi iseeneses, kuid erinevalt Kantist arvab, et kui inimene süüvib iseendasse, siis ta näeb, et tema olemuseks on tahe. Tahe on igavene alge. See pole mitte mõistus ega jumal, ta ei jaotu ruumiliselt, ei ole algust ega lõppu seega ongi asi iseeneses. Kuna tahe on pime siis on Schopenhaueri maailm eesmärgitu. Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja loomadel instiktidena ja ainult inimene saab teadvustada endale, et tema olemuseks on tahe. 2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on tegemist solipsismiga
Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism). Selline maailmavaade on kaunis heas kooskõlas ,,terve mõistusega" ning sobib arvatavasti enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka teistel
Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism). Selline maailmavaade on kaunis heas kooskõlas ,,terve mõistusega" ning sobib arvatavasti enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka teistel
tõepoolest suureneb. Ümbritseva maailma kõige fundamentaalsemaid seaduspärasusi uurib selline valdkond, mida nimetatakse füüsikaks. Aja jooksul on füüsikud selgeks saanud üsna palju seaduspärasusi, mis meie ümbritsevas maailmas esinevad. Näiteks seda, et miks kehad kukuvad alati maha, kui neid õhku paisata; kuidas valgus läbib veemasse; miks planeedid pöörlevad; kuidas soojus levib mööda kehasid jne. Meie ümbritsev maailm funktsioneerib reeglitel, mida me tunneme loodusseadustena. Füüsikas peetakse aega ja ruumi Universumi eksisteerimise põhivormideks. Aja ja ruumi esimene füüsikateooria oli füüsikas klassikaline mehaanika. See kirjeldab kehade liikumist aegruumis, kui nende kiirused on väga väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Kui me näeme kehade liikumiskiiruste suurenemist, siis tegelikult tähendab see seda, et keha kineetiline energia suureneb. Vastupidisel juhul kehade kineetiline energia väheneb. Kõikidel looduses
tõepoolest suureneb. Ümbritseva maailma kõige fundamentaalsemaid seaduspärasusi uurib selline valdkond, mida nimetatakse füüsikaks. Aja jooksul on füüsikud selgeks saanud üsna palju seaduspärasusi, mis meie ümbritsevas maailmas esinevad. Näiteks seda, et miks kehad kukuvad alati maha, kui neid õhku paisata; kuidas valgus läbib veemasse; miks planeedid pöörlevad; kuidas soojus levib mööda kehasid jne. Meie ümbritsev maailm funktsioneerib reeglitel, mida me tunneme loodusseadustena. Füüsikas peetakse aega ja ruumi Universumi eksisteerimise põhivormideks. Aja ja ruumi esimene füüsikateooria oli füüsikas klassikaline mehaanika. See kirjeldab kehade liikumist aegruumis, kui nende kiirused on väga väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Kui me näeme kehade liikumiskiiruste suurenemist, siis tegelikult tähendab see seda, et keha kineetiline energia suureneb. Vastupidisel juhul kehade kineetiline energia väheneb. Kõikidel looduses
nimetatakse füüsikaks. Aja jooksul on füüsikud selgeks saanud üsna palju seaduspärasusi, mis meie ümbritsevas maailmas esinevad. Näiteks seda, et miks kehad kukuvad alati maha, kui neid õhku 29 paisata; kuidas valgus läbib veemasse; miks planeedid pöörlevad; kuidas soojus levib mööda kehasid jne. Meie ümbritsev maailm funktsioneerib reeglitel, mida me tunneme loodusseadustena. Füüsikas peetakse aega ja ruumi Universumi eksisteerimise põhivormideks. Aja ja ruumi esimene füüsikateooria oli füüsikas klassikaline mehaanika. See kirjeldab kehade liikumist aegruumis, kui nende kiirused on väga väikesed võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Kui me näeme kehade liikumiskiiruste suurenemist, siis tegelikult tähendab see seda, et keha kineetiline energia suureneb. Vastupidisel juhul kehade kineetiline energia väheneb. Kõikidel looduses