Näidend "Fausti" põhjalik analüüs
igavesele kannatusele ja eksimisele. Säärane on Mefistofelese arvamus.
3. Fausti monoloog „Öö“. Mis võib olla teadlase pettumuse põhjuseks?
Faust on kaua aastaid andunud teadusele. Ta on tark ja õpetatud. Õpilasi voolab kaugeist
maist tema juurde. Kuulsus tema laialdastest teadmistest on ulatunud kõikjale. Ja ometi on
Faust tusane ning pettunud. Põhjuseks on teadmine, et tema üks tunneb oma teadmiste hinda.
Doktor arvab, et võrrelduna avastamata loodussaladuste ääretu merega on nad (tema
teadmised) tühised. „Aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratasringi vean ninapidi vaeseid
hingi ja näen, et midagi ei tea.“
4. Wagner ja Faust kui vastandlikud teadlase tüübid.
Faust tunnetab kainelt oma teadmiste piiratust, kuid tema skeptitsism on võimsaks stiimuliks
edasiliikumisel. Mitte labane ning pime rahulolu enesega, vaid kärsitu loominguline
rahulolematus saavutatu puhul täitab Fausti rinda. Ta leiab, et igasse õpetusse, mida sa tahad