aladel vaheldust ja on väärtuslik elupaik. Veesilma kavandamisel oma talu maale tuleks arvestada, et sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loodule ka loomuliku ilme (M. Semm 2003). Põllusaared Puude ja põõsastega põllusaared mitmekesistavad suuri lagedaid välju ning sealt leiavad toitu ja elupaiku mitmesugused linnuliigid. Endistel talukohtadel, tuulikute või muude rajatiste jäänustel on tihti ka ajalooline väärtus. Loodussaarte ümbrust võiks võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn, viirpuu, sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud
toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r. MacArthuri-Wilsoni reegel e. biogeograafia seaduspärasus Seaduspärasus, mille järgi suurtel ookeanisaartel elab rohkem liike kui väikestel ja vähemas isolatsioonis olevail saartel rohkem kui suuremas isolatsioonis olevail. Reeglit rakendatakse ka kultuurmaistu loodussaarte planeerimisel. Mitscherlichi reegel e. kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Murphy reegel Seaduspärasus, mille kohaselt saartel elavail lindudel on pikem nokk kui sama liiki lindudel mandril. Nomogeneesi teooria Evolutsiooniteooria suund, mille kohaselt peamised evolutsioonitegurid on muutlikkus