Põld kui elukooslus
muude rajatiste jäänustel on tihti ka ajalooline väärtus. Loodussaarte ümbrust võiks
võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate
viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn, viirpuu,
sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on
kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad.
Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas
puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003).
Põlispuud
Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad
nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu
kasvavatele puudele tuleks jätta piisav kaitsetsoon, mida ei künta, väetata ega
pritsita taimekaitsevahenditega. Puude õõnsusi kasutavad pesapaigana paljud
linnud, näiteks kuldnokk, must-kärbsenäpp ja mitmed tihased (M. Semm 2003).