Lotte oli talle nagu kinnisidee. 8. ,,Noore Wertheri kannatused" oli esimeseks ,,tormi ja tungi" ajastu bestselleriks. Selles raamatus on esindatud peaaegu kõik romantismi põhi jooned. See on kiriromaan, mis oli sellel ajal väga populaarne, kuna leiti, et nii on võimalik kõige paremini oma tundeid näidata. Peategelane on romantiline isik kodanlikku päritolu, palju on looduse kirjeldusi. Peaaegu igas peatükis e. kirjas on tegevus läbipõimunud looduse kirjeldustega. Loodusromantika, kõige õrnemad ja romantilisemad hetked on ikka kuskil väljas. Õnnetu armastus ja lõpuks traagiline enesetapp, vastuarmastuse puudumise pärast. 9. Inimesed arvasid, et see raamat on kirjutatud tõestisündinud loo ainetel ja hakkasid otsima prototüüpe ja üritasid leida sarnasusi kellegi eluga 10. Minu meelest oli see raamat kohutavalt lääge ja seda oli raskem lugeda kui Puskini värsse, asi keerles kogu aeg ümber ühe inimese ja kogu selle raamatu sees ei olnud
Looming: Muinasmaa ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid. Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke) Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst 9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1) Ajaloolise proosa laine (1934) Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mida suudab. Jäi ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega. 1940 Meelis kõige tundum. 1937 Kui raudpea tuli peegeldab Põhjasõja sündmusi. Mait Metsanurk aka Eduard Hubel. ''Ümera jõel'' ajaloolise proosa laine avalöök. Ühelt
puhul muinasjutu ja reaalsuse põrkumisest. N tüüpiline lahendus on see, et tuleb jalga lasta ja uut lugu alustada. "Viimne romantik" - iseenesele viitamine, aga raamatus on ka samanimeline novell ja seal on peategelaseks Kukk. Peaks märkama seda ka, et Gailit on läti keeles `kukeke'. Kuigi tal on pakse romaane, on ta väiksemate jutukeste meister. Näeme ka seda, et pikad lood on väga tihti kokku pandud lühikestest lugudest. "Karge meri" - loodusromantika karmimaid pooli, asetub 30ndate rannakirjanduse konteksti "Toomas Nipernaadi" hakkab rööbituma Ekke Moori romaaniga ja on isegi retseptsioonis hiljem näha eelistamist. EM puhul on Peer GYndilik eksistentsiaalne rännak rohkem välja joonistunud. Ideaalne Gailit võiks olla romantiline, kõrgstiilne autor. Ta ei ole mingi rahvalik romantika, mis kasvab välja eidekese jutukestest. Kõrgstiilne novellromaan, kus rändaja liigub ringi
1972. Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem. Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika) Avanemine ja avatus – nii ruumilises kui ka muus tähenduses ilmne. Maailm on kuidagi lahti,kuid tegelikult pole. Suured kangelased lähevad avastusretkedele. Sulaaja kultuur on tulevikku orienteeritud kultuur. Taastamise põimumine uuendusega Avaliku ja variatud kirjanduselu asünkroonia – see tähendab, et on
esimene romaan on suhteliselt psühhoanalüütilises võtmes kirjutatud. 5. AJALOOLISE PROOSA LAINE (1934 JJ) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt ,,Ümerajõe" proosa laviini teke. Ametliku tellimuse soosing mõjutab. 6. Jne. a) KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt b) FOLKLOORNE UUSROMANTIKA Jaik jt c) MUU Moderniseeritud RAHVUSROMANIKA + realism (nt ajaloolises proosas) Moderniseeritud LOODUSROMANTIKA + realism (nt rannakirjanduses) Moderniseeritud NOORUSROMANIKA + realism MUU (õudusromanika, hulkuriromantika) Aleksander Tassa 1919 Nõisasõrmus (lühproosa) Ta on nii kunstnik kui ka kirjanik. Eriti paistis silma Noor Eesti aegadel oma dekoratiivse stiiliga ja eeskät lühiproosaga. Ta ei suutnud väga pikalt keskenduda ja seetõttu ei kirjutanud ka pikki teoseid. Karl Rumor (Ast) 1919 Tuled sügisöös 1929 Kui Saara naeab 1960 Krutsifiks
annaabi.ee 
