tegelemist. Eestit külastanud lätlastest 46% käis looduses, 17% tegeles mõne aktiivse harrastusega. Rootslastest on 46% huvitatud loodukaunite kohtade külastamisest ning 27% aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud rootslastest 21% matkas või viibis looduses ning 8% tegeles aktiivsete harrastuste või spordiga (Eesti Maaturism 2010). . 3.Loodusturismi potentsiaal Eestis Eesti potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb suures loodusrikkuses. Eestis on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke ning ranna-, luha- ja puisniite. Tänu maastike varieeruvusele ja soodsale biogeograafilisele asendile on palju looduslike ning poollooduslike kooslusi kaitse all, mis on taganud mitmete Euroopas haruldaseks jäänud liikide säilimise Eestis. Looduslikku mitmekesisust loovad ka Eesti soodne asend mere suhtes ning kahe biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ja
Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn. inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ta siiski täiel määral inimesepoolse ökoloogilise nishi täitmist - taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Iseväärtus on liikidel, ökosüsteemidel, biosfääril, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on lihtliige, kodanik. Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus 0 ·Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest 1 ·Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud 2 ·Rõhutab loodusrikkuse iseväärtust 42 43Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 44Kõik mis Jumal lõi oli hea ( viie päeva jooksul enne inimese loomist). Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga
annaabi.ee 
