määral, kui neid juurde tekib. Energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes. 30. Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. Andmete kogumine 1936-1941: 1935. aasta looduskaitseseadusega sätestatud loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Aastatel 1936-1941 oli tehtud 549 sissekannet: 238 rändrahnu, 236 puud, 47 maa-ala, 26 taimeliiku, 2 allikat. Nõukogude periood: 1955. aastal loodi Teaduste Akadeemia looduskaitse Komisjon, kelle ülesandeks oli: - looduskaitse riikliku süsteemi ja seadusandluse ettevalmistamine - kaitsealade võrgu ja loodusmälestiste nimekirjade koostamine, - teadusuurimused -
1910. aastat peetakse Eesti looduskaitse ametlikuks alguseks, kui loodi Vaika saarel Baltimaade esimene kaitseala. 1935. aasta detsembris jõustus Eesti esimene looduskaitseseadus. Looduskaitse korraldamine selle seadusega sai Riigiparkide Valitsuse ülesandeks. Selle alusel hakati pidama looduskaitseregistrit, millesse kanti käsikirjaliselt musta tindiga kõik maa-alad, põlispuud, rändrahnud, taimed ja muud objektid kaitse alla võtmise järjekorras. Looduskaitseseadusega sätestatud loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Looduskaitseregistri pidamise eesmärgiks oli registri objekti puudutava teabe kogumine, korrastamine ja säilitamine kaitse korraldamiseks. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel jätkati looduskaitseregistri pidamist. Uusi võimalusi keskkonnaandmete talletamiseks, edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks pakkus personaalarvutite levik ja infotehnoloogia areng.
annaabi.ee 
