saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eirates loodusreegleid, ei too funktisonaalset tulemust. · Teaduse areng on seisma jäänud kuna tuginetakse vanadele õpetustele ja autriteetitele- iidolitele. Nende saavutusi pole võimalik ületada, kui alustame samalt rajalt, kust nemad. Et midagi uut luua tuleb valida täiesti uus tee, mida rajama hakata. · Selleks, et teatud töö tegemine oleks efektiivne ei saa inimene usaldada vaid oma meeli ega kasutada kulunuid võtteid, vaid tuleb kasutada oma mõistust ja suunata
esemeks.Rääkides geeniusest ei pea Kant silmas mitte tingimata kõrgeimat, vaid üksnes erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti, mida võib leida paljudel. Kant ei vastanda geenisut teistele inimsetele, vaid üksnes eristab teda neist, kuna tollele omane kunstilooming erineb põhimõttelsielt õpetlaste teoreetilisest mõttetegevusest. Geeniuse looming ei allu ratsionaalsele seletusele, see ei järgi loodusreegleid, vaid loob ise reeglid, mis saavad esteetilisteks normideks. Ülejäänud kunstnikel jääb üle jäljendada mitte loodust, vaid eeskujusid, misa andis geenius. Ta tõuseb teistest inimestest kõrgemale seepärast, et tema tegevus on niivõrd unikaalne, et seda on rangelt öeldes võimatu jäljendada. Geenisue looming pole eeskuju jäljendamiseks, vaid mõne teise geeniuse originaalsusepuhangu tekitamiseks.Valgustuslik geenius ratsionaalne, mõistuslik didaktika ja progress
annaabi.ee 
