Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Mulla viljakuse vähenemise/hävimise põhjustavad tegurid ning näited mulla kaitsmise kohta: Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liihme väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine Iseloomusta põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides: ? Riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldused ning areng: ? Tähtsamad kultuuritaimed(Peamine kasvupiirkond ning eksportijad) NISU-kasvab peamiselt euroopas, natuke igas maailmajaos, moodustab 30% maailma teraviljasaagist. Suurimas nisutootjad: Hiina, India. Eksportijad:USA. MAIS kasvab põhja-ameerika, hiinas (natuke igas maailmajaos) Suurimad tootjad:USA, Hiina. Eksportijad: Hiina, India
4. Põllumajanduse mõju keskkonnale. metsa raie, soode kuivatamine hävitab ja muudab looduslikke ökosüsteeme muldade erosioon toitainete kadumine mullas ja nende viljatuks muutumine ülekarjatamine rikub pinnast, kõrbealade laienemine muldade sooldumine maa kõlbmatuks muutumine väetis ja tõhustaimekaitse vee joogikõlbatuks muutumine 5. Mullaviljakuse vähenemise ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides. 6. Olulisemate kultuurtaimede (nisu, maisi, riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamised kasvatuspiirkonnad ning eksportijad. NISU parasvööde; USA, Prantsusmaa, Kanada MAIS soe parasvööde, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne; USA, Hiina RIIS soe parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne; Hiina, India
2) tootsmise spetsialiseerumine 3) talude liitumine ja suuratlude teke agrotööstus kompleks on majanduskompleks, mis ühendab põllumajanduse , toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus, pakenditööstus, teadusnõustamine Spetsialiseetud suurtalu talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides. NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks
Pärsia poisslapsed, alates 5. eluaastast kuni 25. eluaastani, olid isa kasvatada. Foiniikias oli väga linnlik elulaad. Võrreldes talupoegadega, oli kaupmeestel väga luksuslik elu. Käsitöölaste seas olid levinud erinevad käsitöö liigid. Palju oli orje, kes olid kalleerid e. laevade orjad. Võrreldes teiste riikide eluoluga, oli juutidel spartalik e. range elulaad. Kõige rohkem sarnasusi vihmaga niisutatavate aladel on loodusoludes, milleks olid soe kliima, põlluharimine ja karjakasvatus. Maad niisutab ka vihmavesi. Minu arvates ei ole see õige, et tol ajal ei olnud kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Näiteks, see, et mehel võis olla mitu naist, ja naisel ei olnud peres üldse sõnaõigust. Mina arvan, et kõik inimesed peaksid olema võrdsed, nii eluoludes kui ka ühiskonnas.
jahust küpsetati alguses paistekakkusid, hiljem juba odrakaraskit ehk odraleiba. Odrajahust tehtud paistekakud olid soojalt süües maitsvad, külmalt muutusid nad kõvaks ja rabedaks ning hapendamisel mõrkjaks (Moora, 1991). Eestis tuli rukkileib odraleiva asemele suhteliselt hilja, tõenäoliselt teise aastatuhande alguses, kui rukkikasvatamine hakkas enam edenema. Selles alates sai eestlaste leivaks must leib rukkileib. Rukis osutus meie loodusoludes ilmastiku suhtes kõige vastupidavamaks ja kõige stabiilsema saagikusega viljakultuuriks, mistõttu seda hakati alates 11. sajandist ka üha rohkem kasvatama (Eesti talurahva ajalugu, 1992). Nii polegi imestada, et just rukkist sai meil järgmistel sajanditel põhiline teraviljakultuur ja leivavili. Seoses rukkikasvatuse laialdase levikuga hakati igapäevaseks toiduks üha rohkem kasutama hapendatud rukkileiba, see oli ka esimeseks suuremaks uuenduseks teravilja kasutamisel (Moora, 1980)
Kagu-Eestis tõid peiupoolsed laulikud mõrsjakoju kaasa leiva, mis jagati koos viinaga pulmarahvale (Tedre, 1985). Kingileib oli spetsiaalselt valmistatud, enamasti linnasejahust ja maitsvam harilikust leivast. Pruudi-, kirstu- ja ämmakakud olid ümmarguse kujuga. RUKKILEIB Varasemal ajal tunti odrajahust leivatooteid (käkid, karaskid, kakud), hapendatud rukkileib sai tuntuks arvatavasti alles 2. aastatuhande esimestel sajanditel. Rukis osutus meie loodusoludes ilmastiku suhtes kõige vastupidavamaks ja kõige stabiilsema saagikusega viljakultuuriks, mistõttu seda hakati alates 11. sajandist ka üha rohkem kasvatama. Nii polegi imestada, et just rukkist sai meil järgmistel sajanditel põhiline teraviljakultuur ja leivavili. Seoses rukkikasvatuse laialdase levikuga hakati igapäevaseks toiduks üha rohkem kasutama hapendatud rukkileiba, see oli ka esimeseks suuremaks uuenduseks teravilja kasutamisel. Hapendatud
järvede kallastel ja korjavad lisaks pähkleid, mõnede peamine toit on just puuviljad. Küttide-korilaste majandusele vajalik territoorium on väga suur, kõikudes vahemikus 18–1300km2 per inimene, sõltuvalt loodusoludest. Püsiasustus on vaevalt võimalik ku- na grupp peab liikuma sinna, kus on parasjagu nende toiduallikas. Varustus on piiratud tavaliselt sellega, mida grupp jõuab ühest kohast teise kaasas kanda. Tänapäevased säilinud kütid-korilased asuvad enamasti karmides loodusoludes: 31 • eskimod arktilises tundras, • aborigeenid Austraalia kõrbetes ning • Aafrika ja Amazonase basseinide läbitungimatuis metsades. Iseloomulikud jooned • Iseloomulik on liikuv eluviis, enamasti regulaarne vastavalt aasta-ajale. • Elatakse koos väikeste gruppidena — 10-50 inimest, rohkem ei oleks võimalik ära toita. Tavaliselt kas suurpered või mitu liitunud peret.
2. Kirde- Hiina (u 7000 eKr). 3. Vahe-Ameerika (u 5500 eKr). Lisaks veel terve rida iseseisva arenguga alasid. 50 Eri piirkondades tegeleti eri viljadega, mis neis kohtades metsikult kasvas. Lähis-Idas nisu, oder; Ameerikas mais, uba; Kirde-Hiinas hirss, riis, sojauba. Viljaliikide kõrval õlitaimed, juurviljad, kiudtaimed. Viljelusmajanduse arengu kohta peamised suunad: 1. sellele pani aluse kas rahvastiku liigne tihedus; 2. muutused loodusoludes, või 3. mõlemad koos. Neist ideedest vanem viitab loodusolude muutumisele. 1920.-ndatel 20. sajandi algupoole Gordon Childe välja oaasiteooria. Kliima soojenemine ja kartus põua ees pani inimesed keskenduma oaasidesse (nt jõeorud). Teooriat aktsepteeriti kaua, looduskeskkonna uuringud ei kinnitanud aga nii katastroofiliste muutuste toimumist. Süstemaatilised välitööd varase toidutootmise uurimiseks algasid 1940.-ndate lõpul.
annaabi.ee 
