Eesti pinnamood
Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad
tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise
suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest
kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast
Pangad, rändrahnud ja muud
1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi
kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute
hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater.
Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta
Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui
Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja
Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune