geograafilise informatsiooniga. Süsteemne meetod, mis parandab arusaama valglinnastumise ja loodusmaastikuvahelisest vastasmõjust ja koostoimest. Töös on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas muudab valglinnastumine loodusmaastiku piirkonda? 2) Kuidas mõjutab valglinnastumine loodusmaastiku mustri või killustatuse muutust? Andmed ja metoodika Asukoht Lääne Taihu järve valgala Hiinas on tüüpiline koht uurimaks linnastumise mõju loodusmaastikule, kuna selle maa-ala tarbimine ja valglinnastumine ületab elanikkonna kasvu. Lääne Taihu järve valgala on ökoloogilise ja tundliku piirkonna keskne punkt, mis on väga oluline säästvale arengule ja ökosüsteemide tervisele kogu Jangtse jõe suudmealas. Siiski on loodusmaastik asendatud kunstlike ökosüsteemidega või on loodusmaastikku muudetud, tuues sisse palju võõrliike. Andmed Eristatakse kahte kontseptsiooni ja mitmeid olulisi töötlemise andmekogumeid. Üheks on
keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Viimasel ajal on üha efektiivsemad turbalõikamis meetodid iiri rabasid aina rohkem koormanud. Pedosfäär Iirimaal on põhilised mullad pruunmullad ja leet-pruunmullad. Mullad on niisked. Põhilisteks põllusaadusteks on nisu, oder, suhkrupeet, kartul, ja söödataimed. Iirimaal on keemiline ja füüsikaline murenemine taskaalus. Niiske kliima tõttu ei ole Iirimaal kõrbestumis ohtu. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood. 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Edela-Iirimaal laiub 10000 hektari suurune Killaney rahvuspark. Rahvuspargis on nii mägesid, orge, metsi, nõmmesid, soid, veekogusid kui ka parke ja aedu. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Atmosfäär Iirlaste maa on tuntud kui roheline maa.Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub
Iirimaa suurus kõige laiemast kohtast0 275 km, pikkus kõige pikemast kohast 486 km ja rannajoont on Iirimaal kokku 3 172 km. Pinnamood Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood. 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Kliima Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Külmemad kuud Iirimaal on
Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurimaastiku mulje. Tõeliselt iirilikud mäed on Donegalis ja Gonnemaras. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti. Jõestik on tihe. Suuremad ja veerohked on Shannon, Barrow, Blackwater ja Liffey. Suuremad järved on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ja Lough Ree. Loodusmaastikule annavad põhiilme niidud ( kogu aasta rohelised ), nõmmed ja sood. Kliima: Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuus on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel. Kõige soojemad kuudon juuli ja august, kus keskmine päevane temperatuur kõigub 14°C ja 16°C vahel. Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on üsna haruldased
annaabi.ee 
