"loodusluuletajast" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

laseb. Raamatud saavad teatud määral tsensuurisündmusteks, iga uue raamatu puhul imestatakse, kuidas see ilmuda sai. Põhinõksud tsensuuriga mängimisel olid allusioonide ja tekstiväliste viidete kasutamine. 12. Viivi Luige luule ja proosa. Luule: „Rängast rõõmust“. 60.-tel lüüriline, tundlik, kirjeldab loodust. Metafoorne. Kohati tugevad Uku Masingu mõjud, müstika. 70.-tel kirjelduslik pool tugevneb, loodusluuletajast linnaluuletajaks. Pöörab palju tähelepanu pisidetailidele. 80.-tel tugevnevad rahvuslikud motiivid, sümbioos modernse ja klassikalise luule vahel. Apokalüptika. Proosa: „Seitsmes rahukevad“ – kohati autobiograafiline, aga samas ilukirjanduslik. Tegemist on romaani, mitte mälestustega. 13. Mati Undi proosa ja näidendid. „Võlg“, „Mõrv hotellis“, „Via regia“ (teatriuuenduse lugu), „Sügisball“, „Öös on asju“, „Doonori meelespea“.