Selle põhjal kujundasid oma usundi ka roomlased. *Ühiskonnaelu peab 6-5 saj eKr olema kooskõlas eetilis-religioossete normidega. Ühiskonda ei eristatud riigist kuni 18. sajandini, kuigi tsiviilühiskonna mõiste tulenes juba antiigist. Inimese kõrgeim eesmärk oli toimida kooskõlas asjade üldise korra ehk logosega. Sel ajal hakkas ka hõimuaristokraatia asenduma demokraatiaga. Polis oli muutumatu nagu loodus, sest tõde on õige ja hea ning muutumatu. Looduskorraldus projitseeriti ühiskonnale, muutumatuse ideele, teleoloogiline hüpotees - materjal, millest sündus kreeka loodusõigus (moraalne ja juriidiline koos). Kohtukorraldus arenes valitsuse eestkoste all. Ühiskonnaelu mitmekesisemaks muutumisel hakati asjade ja nähtuste pideva muutumise ning kaduvuse kõrval teadvustama ka nendevahelisis püsivaid ja olulisi seoseid - tekkis vajadusi nähtusi ratsionaalselt põhjendada, millest hakkaski arenema filosoofia.
tingimusi. Toodi välja loetelu prioriteetsetest valdkondadest (nt ohtlikud kemikaalid, mürareostus, Vahemere kaitse, ohtlikud jäätmed, koostöö arengumaadega). 4. keskkonnaprogramm (19871992): Uuteks elementideks kkpols: kknormide kehtest, kkõigusaktide rakend, järelevalve tugevdamise vajadus, kkinfi ja hariduse oluline roll. Uued kktegevused: biotehnoloogia, looduskorraldus, pinnase ja muldade kaitse, linna, ranniku ja mägipiirkondade areng. 5. keskkonnaprogramm (19932000): Sektorid, vaatluse all olid: tööstus, transport, energia, põllumaj ja turism. Esitatud kkprobleemid: kliimamuutused, hapestumine ja õhureostus, loodusvarade ammendumine ja lood mitmekesisuse vähenemine, puhta vee varude vähenemine, linnakk halvenemine, rannikualade reost, jäätmed, tööstusega seotud riskid. 6
annaabi.ee 
