Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3. Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj Mendelejev- keemiliste lementide süsteem Darwin- elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab A. von Humboldt biogeograafia Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja Mendel- geneetika,pärislikkuse seaduspärasused 4. Loodusteaduste murrangulised avastused 20. saj Wegener- laamtektoonika Geoökoloogia kui teaduse väljakujunemine, Vernadski- looduskooslused on muutumises, määrab eluta keskkond 1953- geneetiline kood, dina struktuur, teadus->faktid->teooriad ja hüpoteesid-> soovitused nende teadmiste ja reeglite kasutamiseks Geog uurimiste meetodid 1. Vaatlus e seire: Kohalik vaatlus, Kaugseire(andmete kogumine seadmetega, mis ei ole objektiga kontaktis)- ajaline kokkuhoid, i nfo hulk suur, objektiivne, operatiivne 2. katsed e eksperimendid- looduses, laboris, tehn lahendused, 3
ühesugune mõtlemine. Lõppkokkuvõttes kujunes välja ühetähenduslik selgus. Esile kerkis suur eesmärk, mis liitis inimesed harvanähtava jõuga. Fosforiidisõja sündmused näitavad, mil viisil osutus võimalikuks, et just Eestis pandi N Liidule alla esimene pomm. Selle kärgatuse kaja ulatus aga kaugele, sellele järgnesid teised ja nii jäigi hirmuäratavast impeeriumist alles vaid mälestus." Fosforiidikaevanduste tagajärjel oleks tugevasti kannatada saanud nii Virumaa looduskooslused kui ka üldine maastik, samuti oleks kaevanduste ehitamine ja töökorras hoidmine sisse toonud arvukalt võõrtööjõudu, mis oleks võinud viia tollal veel ENSV rahvastikustruktuuri suurtele muutustele. Õnneks suudeti fosforiidisõda ülekaalukalt võita. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiidis%C3%B5da Juhan Aare ,,Fosforiidisõda 1971-1989" lk 6-9
rapsi, nisu ja muude biomassi taimeistandusi (nt rapsiistandusi), energia saamiseks kasutatavate sest need rikuvad looduslikku taimede olemasolu tasakaalu, hävineb paljude organismide elupaik, looduskooslused Geotermaalenergia (ei - Suurbritannia ei asu laamade kasutata) kokkupõrkepiiril, ei asu vulkaanilises piirkonnas, maapinnas ei teki piisavalt rõhku et toota geotermaalenergiat 3
Kes on sipelgad, termiidid, mesilased? B. Hölldobler ja E. O. Wilson (1990) on sipelgaid tabavalt võrrelnud inimestega: Nii nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, nii on sipelgad saavutanud selgrootute loomade evolutsioonis kõrgeima taseme. Samas kui häviksid sipelgad, oleks see suurim katastroof kõikidele elukooslustele. Inimese kadumine maalt paneks aga taas õitsema kõik looduskooslused. Metsakuklased on sipelgate seas evol-lt üks arenenuim ja loodusl-lt efektiivseim liigirühm. Termiidid, kasti- ja tööjaotus Termiite üle 2500 liigi. Mikrokliima (=homöostaas) termiidipesades Sipelgakastid ja tööjaotus hobusipelgail, rautsikutel ning… Emasipelgas elab pesas kuni 30 aastat. Tööliskastid--minu kodu on minu kindlus… Puidus elava sipelgad (Camponotus truncatus) kaitsevad oma pesa nii.
Juurdepääsutee saaks rajada ka läbi naaberkinnistute väljastpoolt kadastikke, kuid see eeldaks metsa raadamist. Seega ei ole Saare kinnistul kohta, kus ehitamine oleks põhjendatud. Kinnistu hoonestamisel ei ole tagatud rahvuspargi kultuuripärandi kaitse, sest hoonestatakse ala, kus ajalooliselt pole taluhoonestust asunud, hoonestamisega ei järgita piirkonnale ajalooliselt omast asustusstruktuuri, hoonestusala loomist ei toeta looduskooslused. See nähtub 1943. a Vihula piirkonna topograafiliselt kaardilt. 3. Mihkel Mets esitas 07.10.2017 Keskkonnaameti 05.10.2017 kirja peale vaide. Mihkel Mets tugines kinnistu ostmisel 2004. a-l riigi poolt varem tehtud otsustele, mille tulemusel muudeti kinnisasja sihtotstarve elamumaaks ja kinnisasi jagati neljaks erinevaks kinnistuks. Teistele kinnistutele andis Keskkonnaamet kooskõlastused projekteerimistingimuste väljastamiseks
annaabi.ee 
