seisundit, olgu seal siis haiguspuhang, saastumisnähud, liikidevaheline konkurents, kliimamuutus jne. Saarte dünaamilise liigirikkuse mudel Saarelisus laias tähenduses Isoleeritus,eraldatus •Meresaared -Okeaansed saared–tekkel ilma elustikuta (Hawaii, Kanaarid, Galapagos) -Mandrilised saared–eristunud mandrist koos elustikuga (Madagaskar, Uus- Meremaa, Britannia) •Isoleeritud kooslused ehk maismaasaared -Mäetipud -Järved -Looduskooslus kultuurmaastikus Ühisomandi tragöödia ja Punane kuninganna Ühisvaratragöödia on vastuolu, mis kujuneb juriidiliste või üksikisikute vahel, kes kasutavad piiratud loodusvara ilma teisi kasutajaid arvestamata. Loodusvara kasutaja saab endale loodusvarast saadava tulu, kuid kulud (nt reostus) tuleb sageli kanda ühiskonnal. Nt olukord, mis kirjeldab keskaegse Euroopa maakasutust, kus karjaajajad
kadumine või nende levikualade vähenemine. Seetõttu on seatud ranged piirangud kaitsealametsade majandamisele. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud üksnes kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Nii välditakse liigset reostust ning metsatulekahjude oht väheneb, kui inimesed vaid õigete tingimustega kohtades lõket teevad. Vanema näitena tugevast inimmõjust võib tuua Jussi nõmme, mille ainulaadne looduskooslus on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest(1953-1992) tingitud korduvate põlengute tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest, raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920
4) pruunkaru talvitumispaik 5) jõevähi looduslik elupaik 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt - teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt - nt puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
· Passiivne levimine keegi laseb ennast kanda Levimise piirajad · Füsioloogilised · Ökoloogilised · Justus von liebig saksa loodusteadlane . liik saab elada seal kus tema elupaika piiravad kõige piiravamad tingimused ilma milleta ei saa ( N: vesi taimedele??) Saarte biogeograafia Saare mõiste · Meresaared · Isoleeritud kooslused Mäetipud Järved Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised eristunud mandritest kunagi koos elustikuga ( N: Madagaskar, Uus- Meremaa, Briti saared) · Ookeanilised tekkel ilma elustikuta, enamasti vulkaanilised või korallilised (N: havai, Galapagos, Kanaarid) ------ · Mandrilähedased madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud Saarte Dünaamiline liigirikkus 1967. Robert H. MacArthur , Edward O. Wilson liike
Järgmisel töötlemisel oleks seega vaja juba palju kõrgemat doosi, et need allesjäänud hävitada, kui aga ei ikka veel ei hävita, siis selekteerime nii enda teadmata välja sellised putukad, kes ei hakkagi meie mürgile reageerima, sest lõputult doosi suurendada ei tohi (kogu muu elustik kannataks) Keemiline tõrje · Kahjuks kõige enam kasutatav · Kõige kulukam · Kõige efektiivsem seni kui: Ei esine resistentsust Säilib ka toetav looduskooslus Ei kasutata mõttetult palju Ei kasutata liiga vähe Kõik taimekaitsevahendid on · Keemiliselt aktiivsed · Bioloogiliselt aktiivsed · Ohustavad tervist · Ohustavad keskkonda · Püsivad keskkonnas kaua (muld, atmosfäär, organismid) Lagunevad vähemtoksilisteks ühenditeks tõrjekriteerium · Ökonoomiline lävi: arvukus põhjustab olulist saagi kadu Selle ületamisel tuleb otsustada tõrje kasuks Tõrje võib olla
Fun: kaitse, soodne seisund. 5.Kaitstav looduse üksikobjektid- teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS'i alusel. Fun: kaitse, säilitamine, tutvustamine. Nt Tori põrgu, Tamme-Lauri tamm. 6.Looduskaitse KOV tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Fun: kaitse ja kasutamise tingimused. Nt Koordi raba, Mäealuse mka. Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid: loodusreservaat- sisuliselt keeluala; sihtkaitsevöönd- teatud
elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. (6) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 24. Kaitsealad ja nende režiimi määramine Kaitsealad: (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on:
Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Isora isoleeritud keskkond · Meresaared · Isoleeritud kooslused o Mäetipud o Järved o Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised o Eristunud mandritest koos elustikuga o Madagascar, Uus-Meremaa, Briti saared · Okeaansed o Tekkinud ilma elustikuta kusagil keset ookeani o Enamasti vulkaanilised (Hawaii, Galapagos, Kanaarid) või korallilised (korallrahu on tõusnud või merepind on madaldunud) o Algselt elu pole olnud, kaugleviga on organismid tulnud ja seal evolutsioneerunud
elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga etc.; 50m raadiuses piiranguvöönd 25 objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda üksnes KOV loa alusel. Menetlus: reeglina avatud, algatab kkministeerium eksperdi vm isiku (igaüks!) ettepanekul.
3) lõhe või jõesilmu kudemispaik. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 60. Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala) Rahvuspark (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on:
annaabi.ee 
