statistikaandmed. 18271830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia. Malaariaepideemia sai alguse 1827 aasta kevadel Võrumaal, kust levis edasi Tartumaale ja 1829 haaras pea kogu Eesti. · Võrumaa ja Lõuna-Tartumaal tõusis surmajuhtumite arv mõnel aastal kuni 5%-ni kõigist surmajuhtumitest. Selle epideemia ajal suri Eestis ligikaudu 1400 inimest. SÄÄSED - TULAREEMIA Jänesekatk ehk tulareemia on looduskoldeline zooantroponoos. Eestis paiknevate looduskollete uurimisel on selgunud, et siinseteks loodusperemeesteks on vesirott, leethiir, põld-uruhiir ja kaelushiir, siirutajateks on puugid ning sääsed. Esimesed teated Eestis inimesel diagnoositud tulareemia kohta pärinevad 1946. aastast. Teadaolevalt on siin seni haigestunud 36 inimest. Nendest 11 olid Pakri saartel teeninud sõjaväelased. 1996. a vallandus tulareemiapuhang Prangli saarel. Haigestus 23 inimest.
parasiidi elukeskkonnana. sekundaarne immuunsus (ld. secundarius -- teisene; immunis -- vaba millestki) -- omandatud tõvekindlus. Areneb organismis pärast parasiitidega nakatumist või pärast parasiitidevastast immuniseerimist. Sekundaarne immuunsus on kas aktiivne või passiivne. 22 sekundaarsed looduskolded (ld. secundarius -- teisene) -- teisene looduskolle. Sünantroopne haiguskolle võib põhjustada sekundaarsete looduskollete teket, kui nakatatud inimene või koduloom satub looduses paika, kus on sellele haigusele vastuvõtlikud metsloomad (transmissiivsete haiguste puhul ka vektorid), kuid siiamaani puudus haigusetekitaja. Moodustub uus kauapüsiv looduskolle. Vt. ka looduskoldelised haigused. sekundaarsed nakkusallikad (ld. secundarius -- teisene) -- teisesed nakkusallikad. Sekundaarsetel nakkusallikatel on parasitooside levikus suur tähtsus, sest enamus
annaabi.ee 
