järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega. Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu Saadjärve-äärseid maid uputada. «Paisu rajades oleks järves vesi ilmselt 1015 sentimeetrit tõusnud, järveäärseile kinnistuile oleks sel olnud oluline mõju,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et ebaseaduslik otsus tehti kooskõlastatult keskkonnaekspert Arvo Järvetiga, kes andis
Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km), Võlingi allika matkarada (2,4 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) Õpperajad: Männikjärve raba õpperada (7,3 km),
Oandu loodusmetsa rada Luua Metsanduskool LRJ II Rada asub Oandu looduskeskuse juures, auto saab jätta parklasse Click to edit Master text styles Second level Tutvustab Third level Fourth level -vanu rannamoodustisi Fifth level -metsa arengu erinevaid etappe -metsa kooslusi -metsloomade tegutsemise jälgi Raja pikkus 4,7 km, aega kulub 2h Parkla koordinaadid: 59.56479; 26
hindamise käigus tehtud geoloogiliste uuringute kohaselt tuleks ühest karjääriaugust lubjakivi kaevandamiseks välja pumbata 23 000 kuupmeetrit vett ööpäevas. Aasta jooksul pumbataks välja ligi 8,6 miljonit kuupmeetrit vett, mis moodustaks energeetika valdkonda kõrvale jättes pea kümnendiku kogu Eesti aastasest vee tarbimisest." (Käärt 2011). Elanikud võivad jääda veeta kaevanduste tõttu. Tuhala looduskeskuse eestvõttel on algatatud allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks. Vastavad materjalid ning allkirjad on üleval veebiaadressil http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com. (Tooming 2010) Kaevanduste poolt Teadusliku portaali skeptik.ee asutaja ja eestvedaja Martin Vällik tõi välja, et Tuhala jõe maa-alune osa on umbes 1,5 km pikk. 11 km pikk maa-alune Kurevere jõgi, nagu kirjandus väidab, oleks teaduslik sensatsioon ja liialdus kogu maailma mastaabis
· Kaiu mõhnastiku puhkepiirkond oma männimetsade, vahelduvamaastiku ja 4 järvega - Kaiu, Papi, Jõemõisa ja Särgjärv, kus külastajaid ootavad 6 lõkke- ja 2 puhkekohta ning Tammeluha (3 km) ja Jõemõisa matkarada (0,5 km). · Koseveskil asuva looduskeskuse juurest saavad alguse Kütiküla matkarada (4 km), mis oma 8 huvipunktiga võimaldab laiendada silmaringi metsanduse vallas, andes aimu erinevatest raietest, puu- ja põõsaliikidest, metsade mitmekesisusest ja Koseveski rattarada (20 km), mis kulgeb mööda metsateid ja sihte, rajale jäävad mitmekesised metsamassiivid, jõed, puhke- ja lõkkekohad.
annaabi.ee 
