EESTI RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID Tartu 2006 Rahvaarv 1,340,000 Sündimus 12 (16,000 last aastas) Suremus 13 (18,000) Rahvastiku juurdekasv 0.1 % Aastal 2025 rahvaarv 1,200,000 Aastal 2050 1,100,000 Väikelaste suremus 4.9 Keskmine eluiga 73 (M 67; N 78) Linnades elab 69 % Vanuseline koosseis: alla 15aasta vanuseid 15 % 199,000 tööealisi (1565 a) 68% 911,000 üle 65aasta vanuseid 17 %) 230,000 SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised ...
*Inimestevahelised lahkhelid *Sugulased, sõbrad, tuttavad *Ebameeldiv, üksluine sotsiaalkeskkond *Meeldiv mitmekülgne sotsiaalne keskkond *Ebasoodne looduskeskkond *Soodne tervislik looduskesk 9.RAHVASTIKU RÄNDE SUUNAD ENNE JA TÄNAPÄEVAL 20 sajandi keskpaigani Kaasaegsed e tänapäeval *Lääne Euroopa Lõuna Ameerika rannik, P Ameerika(usa * Rännatakse Lääne Euroopasse alguses: Hispaania, Portugal, alad), Austraalia, U-Meremaa, Lõuna Aafrika, Aafrika, Itaalia, Jugoslaavia, hiljem: Türgi, Kreeka, Alzeeria, Maroko.
mõjud. Linnas mõjutab puude eluiga tänavasool, liik- (sellega saavutame, et mädanik ei levi kuivanud lusest tingitud vibratsiooni ja pinnase tihenemise ta- oksatüüka kaudu puutüve sisemusse); gajärjel kujunev õhuvaene juurekeskkond, õhusaaste • murdumisohtlike, sageli juba rebenenud okste ning liiglõikamine. Linnades puudub ka puude oma- eemaldamine; vaheline toetav mõju üksteisele – see on looduskesk- • vajaduse korral valgustingimuste parandamine konnas kasvavate puude privileeg. Pargipuude eluiga võras; lühendab sageli hoolduse puudumine – arvatakse, et • valgustingimuste parandamine puu kasvuko- suhteliselt looduslähedastes tingimustes kasvavad par- has; gipuud ei vajagi hooldust. Tegelikkuses aga lühenda- • vee ärajuhtimine liigniiskusele kalduvates kas-
veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma. Gaaside seadused: Boyle-Mariotte-Gay-Lussaci võrrand : pV/T=p1*V1/T1, Clapeyroni võrrand : pV=nRT 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskesk- konnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas: Kontsentratsioonil >1000 ppm seiskub kohe hingamine. Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50%-l inimestel surm 5 min jooksul. Kontsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna.
ning kohustada inimesi osa võtma Eriolukorra võib välja kuulutada näi- päästetöödest. Eriolukorra kõrvalda- teks hävingulise toimega loodusõn- miseks on valitsusel õigus kasutada netuste korral, mis seavad ohtu väga kaitseväge ja Kaitseliitu. paljude inimeste elu või looduskesk- konna. Eriolukorra väljakuulutamise Erakorraline seisukord on riigi jul- põhjuseks võib olla paikkonna kee- geoleku seisukohalt üks ohtlikumaid miline või radioaktiivne saastumine, hädaolukordi. Erakorraline seisukord suurõnnetus tööstuses, muu suurõn- kuulutatakse välja juhul, kui oht põhi- netus või -avarii. Väga ohtlik võib olla seaduslikule korrale on ülimalt tõsine
Tekib vastuolu: SKP suurenedes kaldub ini- meste üldine (mittemajanduslik) heaolu langema. SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millistes proportsioonides toodetakse. On aga selge, et näiteks toiduainete ja esmatarbekaupade tootmine suurendab elanike heaolu tunduvalt enam kui luksuskaupade või relvade valmistamine. SKP ei kajasta tootmistegevuse laienemisega kaasnevat negatiivset mõju looduskesk- konnale, mis vähendab inimeste heaolu laiemas (mittemateriaalses) tähenduses. Maailma külmemates piirkondades tuleb teha suuremaid kulutusi hoonete kütmiseks ja soojadele riietele. Seega ei tähenda SKP kõrgem tase põhjapoolsetes maades alati kõrgemat elustandardit. See peab osaliselt kompenseerima inimeste suuremaid materiaal- seid vajadusi.
annaabi.ee 
