Liigid mis on juba punasesse raamatusse kantud, võib olukorra paranedes(või halvenedes) kanda ka teist värvi lehekülgedele. Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta. Punane Raamat ei saa kunagi valmis. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed Punasesse Raamatusse. See võimaldab looduskaitsjatel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävingust. Selline tegevus ongi Punase Raamatu põhi eesmärgiks ja algselt selleks ta loodigi. Üheks suurimaks globaalseks ohuks peetakse elustiku mitmekesisuse vähenemist. Et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud liikide kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudame alles hoida kõik tema eluvormid. Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio
või lasta areneda looduslikult. Selle vastuse otsus sõltub, kas tegemist on loodus-, või kultuurmaastikuga. Näiteks ürgmetsal, loodusmaastik, toetatakse tavaliselt suktsessiooni rada. Kuid puisniidul, mis on kultuurmaastik, üritatakse säilitada seisundit. Protsessi kaitsmisel, tuleks tagada sekkumatus, mis ei nõua suuri kulutusi, aga seisundi tagamisel on vaja sekkuda looduslikku arengut, mis võib nõuda suuremaid kulutusi ja pingutusi. Nagu ennem mainitud on looduskaitsjatel alati küsimus kumba kaitsta, kas seisundit või protsessi, kuid kultuurkomponendi kaitsjal sellist valiku küsimust ei teki. Kui ajast tagasi vaadata, on looduskaitse ennekõike olnud seisundi kaitse. Alles hiljuti on saanud ürglooduslike protsesside kaitsmine päevakorda tulnud. Kui põhineda looduskaitse analoogiale, võib olla kunagi olukord, kus tuleks kultuurmaastike kaitsta liigse reguleerimise eest. Kui tuleks
asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Antud uurimustöö annab esmalt ülevaate lendoravast: välimuse kirjeldus, leviala, toitumine, paljunemine, elupaiga eelistused ja muud iseärasused. Seejärel antakse ülevaade lendoravast kui avalikust keskkonnahüvest ning tema elupaikade kadumise probleemist. Samuti tuuakse
asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Antud uurimustöö annab esmalt ülevaate lendoravast: välimuse kirjeldus, leviala, toitumine, paljunemine, elupaiga eelistused ja muud iseärasused. Seejärel antakse ülevaade lendoravast kui avalikust keskkonnahüvest ning tema elupaikade kadumise probleemist. Samuti tuuakse
loodust nautida ja seda tundma õppida. Konflikt kohalike huvidega Võib juhtuda, et looduskaitse nõuded sunnivad kohalikke elanikke muutma oma tavapärast eluviisi või elatise hankimist. Sel juhul tuleb leida võimalusi, kuidas korvata neile saamata jäänud kasu või kaitstava liigi tekitatud kahju. Eestis saavad kahjutasu kalurid, kui hüljes on lõhkunud nende võrgud. Vahel võib kompromissi leidmine olla päris keeruline või isegi võimatu. Näiteks pole looduskaitsjatel õnnestunud lõpetada vaalapüüki kogu maailmas. Rahvusvahelised läbirääkimised mõnede riikidega, kes traditsiooniliselt vaalapüügiga tegelevad, on osutunud väga keeruliseks ega ole andnud soovitud tulemusi. Pilt ja alltekst: Inimestel on õigus käia marjul ja seenel, matkata, teha lõket ja telkida, kuid mitte igal ajal ja igas kohas. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Seal on kirjas reeglid nii eramaal kui ka
annaabi.ee 
