4.Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. VÄÄR Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb hoida ära uute taimede- ja loomadeliikide sattumist uutesse looduslikesse keskkondadesse, sest muidu muutub toiduahel, mis võib omakorda hoopis kaotada taime- ja loomaliike. 5.Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega. ÕIGE 6.Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. ÕIGE 7.Natura 2000 on ülemaailmne kaitsealade võrgustik. VÄÄR Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik. 8.Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. VÄÄR. Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud Dokumendis Säästev Eesti 21 9.Paljudes riikides valitsevat näljahäda aitaks kõige paremini leevendada: c)toitumisharjumuste muutmine. 10
sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemisel veeauruga. Kaitseala- maa-ala, millele rakenduvad looduskaitselasedpiirangud,jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik-haruldaane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendadtakse looduskaitsemeetmeid, eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate kekkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid- eesti 2004.a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste,
Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti looduses on palju väärtuslikku - maismaast on kaitse all 18% ja vetest 30% Karula Rahvuspark Karula rahvuspark on Lõuna Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid
veeauruga. 7. Kaitseala- maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks, maastikukaitsealadeks 8. Kaitsealune liik- haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministre määrustega. 9. Kaitstavad loodusobjektid- Eesti 2004.aasta looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid 10. Kasvuhoone efekt- Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt(nn. Kasvuhoonegaasidelt) 11. Kasvuhoonegaasid- kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O) jt. 12
2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (vale/ GMO) 4.õige 5.ISO 14001 on üks keskkonnanormatiividest (õige) 5.keskkonnastandarard..........vale 6. E. Kumari tegeleb linnustiku kaitsega. (vale/ Punase raamatu toimetaja) 6.k.e.bear tegeleb millega (kalakasvatus vms)....õige 5. Täida lüngad 1
õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga Kaitseala Maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud, jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks Kaitsealune liik Haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid Kaitstavad loodusobjektid Eesti 2004. A looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, metaan, dilämmastikoksiid jt. Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete
Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik Kaitseala maa-alad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid eesti 2004 a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealuste liigid ja üksikobjektid. Taastumatud loodusvarad metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused jt Taastuvad loodusvarad päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja
Inimestel viibimine on keelatud,teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. Metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitseeeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, telkimine, lõikke tegemine. Piiranguvöönd on piiratud majandustegevusega ala. Piiranguvööndis on lubatud igasugune majandustegevus, mis pole keelatud seadusega või kaitse-eeskirjaga.Piiranguvööndi ülesandeks on maastiku ja pinnamoe säilitamine ja taastamine, eluta looduse ja kaitsvate looduse
mitmekesist kaitsekorraldust. Väga oluline koht meie looduskaitses on kaitsealadel- rahvusparkidel, loodus- ja maastikualadel. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne või annab iseloomu meie kaunisse loodusesse. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegeust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng ja hoida elurikkust. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Rahvuspargid on meie esinduskaitsealad, püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja kultuuripärandit. Looduskaitsealadel hoitakse eelkõige ohustatud liikide elupaiku ning haruldasi kooslusi. Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark
Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostik ja Leva raba, mis muudab vee nõiakaevus veidi pruunikaks. Leva raba asub aga Nabalast 18 km lõuna pool, mistõttu nõiakaevu veereziimi ei saa seostada Nabala piirkonna võimalike paekarjääridega. (Perens 2009) Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul pole poleemikale selget lahendust. Minister meenutas tõde, et Harjumaal on vaja uusi karjääre avada, sest muidu võib tekkida mõne aasta jooksul tõsine killustikupõud. Samuti märkis ta, et looduskaitseseaduses on kirjas punkt, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab ühelt poolt loodust ja loodusvarasid kaitsma ning teiselt poolt kaevanduslube väljastama (Käärt 2008) Kaitsealade loomine Karstialade kaitseks on neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua. Kohila vald
aeg, määruse nr)? Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord Vastu võetud 05.02.1993 nr 36 RT I 1993, 7, 106 jõustumine 05.02.1993 22. Millisel juhul antakse maa munitsipaalomandisse hoolimata maa tagastamise nõudest? 23. Millised maad ei kuulu erastamisele? Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). §20.(1) ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. §20.(1) MRS 24. Milline roll on maade kasutusvaldusesse andmisel maavanemal ja kohalikul omavalitsusel?
atmosfäärisattunud happeliste oksiidide (SO2, SO3, NO, NO2) ühinemisel veeauruga. Kaitseala maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks Kaitsealune liik haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega Kaitstavad loodusobjektid Eesti 2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt) Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) jt.
Allmaakaeveõõntes on lubatud viibida ainult kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Allmaakaeveõõnte vaatlemiseks mõeldud vaateplatvormil on viibimine lubatud. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
1. Autodega sõitmine Tõene või väär? 1. Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. 2. Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. 3. Põlevkivi kuulub taastumatude loodusvarade hulka. 4. Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. 5. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega. 6. Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. 7. Natura 2000 on Euroopa kaitsealade võrgustik. 8. Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. + keskkonna strateegia. Õige vastusevariant: 9. a) 10. d) 11. b) 12. a) 13. b) 14. b) 15. a) 16. c) Sobiv sõna lünka. 17. Mullastiku hävimise peamiseks globaalseks protsessiks on erosioon ja kõrbestumine. 18
ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: veehaarderajatiste teenindamine; metsa hooldamine; heintaimede niitmine; veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi [18]. Antud kinnistul asuvad kitsendused põhjustavad sealses alas tegutsemise korda. 10 Joonis 4. Analüüsitava kinnistuga seonduvad kitsendus põhjustav objektid ( kinnistu on tähistatud kollasega ning kitsendus roosaga) [4]. 11 4. EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD Alljärgnevad andmed on pärit ehitusregistri päringutest.
) Üheks oluliseks probleemiks on ohustatud looma ja taimeliikide ebaseaduslik kaubandus. Seetõttu on loodud ohustatud liikide kaubanduse kaitseks rahvusvaheline konventsioon CITES. CITES konventsioon on loodud 1973. aastal Washingtonis ja sellega on liitunud 160 riiki. Konventsiooni eesmärgiks on ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. (Keskkonnaministeerium aasta?) Võõrliike käsitlevad Eesti õigusaktid on kalapüügi ja looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduses on kehtestatud nimekiri võõrliikidest, keda Eestisse ei tohi elusalt tuua. Nimekirjas olevaid liike tohib sisse tuua ainult Keskkonnaameti loal. Keskkonnaamet on kohustatud seaduse järgi tegema ka võõrliikide tõrjet, seni on tehtud tõrjet ainult Sosnovski karuputke jaoks. Ameerika naaritsat ja kährikkoera tohib Keskkonnaameti loal pidada tehistingimustes ainult Mandri-Eestis (on välja antud 3 luba). Tänu loa alusele 12
selleks kaitseala valitsejalt eriloa. · metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks Sihtkaitsevöönd - kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitse- eeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud: · majandustegevus · loodusvarade kasutamine · uute ehitiste püstitamine · telkimine, lõkke tegemine. Piiranguvöönd piiratud majandustegevusega ala. Piiranguvööndis on lubatud igasugune majandustegevus, mis pole keelatud seadusega või kaitse-eeskirjaga. Piiranguvööndi ülesanded: · maastiku ja pinnamoe säilitamine ja taastamine
4) kalmistute maa; 5) kirikute ja koguduste pühakodade alune maa; 6) vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuv munitsipaalmaa, välja arvatud juhul, kui seda maad kasutab isik, kelle maakasutus ei ole veel ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras või kui see maa on koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega; 7) avalikus kasutuses olev maa; 8) liitlasvägede peakorterite kasutuses olev maa. (Maamaksust...02.05.2012) Looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi maalt, püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. (Maamaksust...02.05.2012) Maksumäär Maamaksumäär on 0,1-2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Põllumajandussaaduste toomiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on 0,1-2,0 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. (Maamaksust... 02.05
EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv sätestab loetletud tegevusaladel Eestis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul tuleb alati läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramise meetodid: - loetakse ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust (nt keskkonnamõju ja ... seadus) - loetakse ohtlikuks sõltuvalt ulatusest ja asukohast (nt looduskaitseseaduses tegevused ranna- ja kaldaalal) - otsustatakse igal juhtumil eraldi Parim on kombinatsioon nendest. SÄÄSTEV ARENG 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis ökoloogiline ajajärk inimkonna arengus. 1983 Brundtlandi komisjon globaalsete keskkonnaprobleemide identifitseerimine ja ettepanekud lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne ,,Our Common Future" võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development). Peamised koostisosad: säästev poliitiline,
y analüüsib happesademete esinemist ja nende kahjustavat toimet Eesti eri piirkondades; y analüüsib Päikeselt lähtuva valguskiirguse seost kasvuhooneefektiga ja koostab vastava skeemi; y prognoosib kasvuhooneefekti suurenemise mõju elus ja eluta loodusele; y hindab erinevate antropogeensete tegurite mõju liikide hävimisele; y põhjendab säästva arengu olulisust rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil; y selgitab Eesti Looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ja toob näiteid; y teeb kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid otsuseid, arvestades teaduslikke, seadusandlikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti. 17 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 3.2. IV kooliastme laiendatud kursus 3.2.1. 1. kursus Õppesisu Bioloogia seos teiste loodusteadustega
* võimaldada teadusuuringuid, loodusõpet, Loodusreservaadis on inimmõju piiratud puhkust ning tutvustada Eestimaa loodust miinimumini. Reservaati võib minna vaid järelvalve- ja turistidele. päästetöödeks või eriloa alusel teadusuuringuteks. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi Sageli asuvad reservaadid raskesti ligipääsetavates kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja kohtades, kuhu inimene naljalt ei satu. maastikukaitsealad. Sihtkaitsevööndis lubatud või isegi nõutav Rahvuspargid on meie esinduskaitsealad. Neil inimtegevus on seotud konkreetsele alale seatud püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja kaitse-eesmärgiga
9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; [RT I 2008, 16, 114 - jõust. 21.04.2008] 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
Kahanev populatsioon - populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Kaitsealad - maaalad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik - haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid - Eestis 2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kallus - taime vigastatud kohal (nt. lõikepinnal) arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke. Kambriumi plahvatus - piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10 kuni 15 mln. aastat) toimunud hulkraksete
või 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste kaevude. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala suurus sõltub kasutatava veekihi kaitstusest ja tarbitava vee hulgast, ulatudes 10...50 m (erandjuhul kuni 200 m) veevõtukohast. Veehaarde sanitaarkaitseala piirid kantakse pärast veehaarde rajamist riikliku maakatastri kaardile või kinnisturaamatusse. Veekaitsevööndid kalda kaitse alal. Looduskaitseseaduses määratletakse pinnaveekogude ranna või kalda kasutamise kitsendused, mille eesmärk on piirata rannal või kaldal inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Ranna või kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud Looduskaitseseaduses, ranna ja kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud Veeseaduses. Veekaitsevööndi ulatus on Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja
ja veevõtu kohta läbivat joont. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30m, on keelatud majandustegevus, va veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik v valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikue viibimise veehaarderajatise seadmetel.Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30m, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna v kalda piiranguvööndi kitsendusi. Veehaarde projekteerimisel tuleb arvestada teatud normidega ja standartitega. Veehaare peab olema projeteeritud nii, et see: tagaks vee kaitse reostamise ja liigvähenemise eest, tagaks veevärgi arvutusliku toodandu kogu selle kasutamisaja jooksul, kaitseks veevärgi prahi, jää, lobjaka, kalade, veetaimestiku, põhjamuda, õli ja naftaproduktide eest, oleks piiratud sanitaarkaitsealaga. Veevõtmisel veekogust v põhjaveekihist tuleb
kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 alusel määratud kaitsemetsa majandamise eeskirja kinnitab keskkonnaminister määrusega ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmale, kusjuures keskkonnaministril on õigus kaitsefunktsioonist lähtuvalt: 1) keelata lageraiet; 2) suurendada kuni 20 aasta võrra käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud uuendusraiet lubavat minimaalset raievanust; 3) piirata raieaega;
annaabi.ee 
