ÖKOTURISMI VÕIMALUSTEST EESTIS Mari Maasika Kuu 1 Tartu Etteaste Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 40.aastapäeva konverentsil, 14.03.1998 Tartus Ökoturismi sõna üha sagedam kuulminelugemine tekitab ebalust. Kõik `öko' eesliitega sõnad tooks nagu lihtsa lahenduse keerulistele probleemidele. Kallake oma ökoautodesse ökokütust ja lahenevad kõik liiklus ja õhusaasteprobleemid. Kallake oma ökoprügi ökoprügikastidesse ja lahenevad kõik jäätmeprobleemid... Kahtlemata seostub " ökotamine " enamusel ideega loodusressursside säästmisest ja üldise tarbimisorgia piiramisest
C.R. Jacobson- üleskutsed ja laused lehtedes. Põllumajandus kirjandus Artur Toom- tema algatusel loodi 1. looduskaitseala eestis:Vaika linnukaitseala. T.Lippmaa- looduskaitse nõukogu esimees, tema algatusel loodi 8 looduskaitseala. G. Vilbaste- esimene looduskaitse inspektor,koostas esimese kaitsealuste objektide loendi- Jaan Eilart- tema eestvedamisel hakata Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena, ta asutas Tartu Üliüpilaste Looduskaitseringi TÜLKR, juhtis Lahemaa rahvuspargi rajamist. Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi- „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” E.Kumani-Juhtis 1. Looduskaitse komisjoni Marko Pomerants- praegune keskonnaminister 3) 10 väidet ( õige/väär) 4) loodusobjektide tüübid seaduse alusel Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust
koostatud ülevaated ,,Eesti loodusmälestusmärke". Th Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari- Loodusuurijate Seltsis moodustatud komisjoni liige, mis moodustati looduskaitsemääruse projekti koostamiseks, 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J. Eilart- 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja, 1966 asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. Teadusliku loodushoiu algus Eestis: looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid). Eesti vanimad kaitsealad: (pühapaigad) 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940): 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist
heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud 1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4 saarel Tallinna lähistel !! 1417 esimesed fee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale- klassikalise loodushoiu algus Eestis !!! 1853 Asutati Loodusuurijate Selts 1859 Anti välja määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves 1872 Esimene looduspark maailmas (Yellowstone) !!!
Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus
annaabi.ee 
