KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon Viin- osoonikihi kaitse
lepe, mis ületab traditsioonilise looduskaitse piirid. See käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte: geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. Esimest korda on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine leidnud tunnustust INIMKONNA ÜHISE MURENA ja arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. BERNI KONVENTSIOON Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas: I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid;
maailmas üsna tavaline. Seda soodustab nende kõrge hind maailmaturul. Nii üritatakse aastas müüa tonnide kaupa elevandikihvu, tuhandeid papagoisid, kellest paljud turul või teel turule surevad; tohututes kogustes väga ohustatud liikide puitu jne. Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu-Aasias või Lõuna-Ameerikas ja vahendajate poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON, Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohta de kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike
kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada. lämmastiku/fosfori ringe euroopaliidu keskkonnakaitse BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. mõisted: konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad
väljasuremisohus, kui kaubandus jätkub. _ Lisasse B on kantud CITES i II lisa liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende säilimist. _ Lisasse C on kantud CITES-i III lisa liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B. _ Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret . CITES'I KONVENTSIOON _Euroopa looduskaitseleping _Algataja Euroopa Nõukogu _Sõlmiti 1979. a _Jõustus 1982. a. _Eesti 1992. a. _ Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971) BERNI KONVENTSIOON _Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon _ Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon. _EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
5. Looduskaitse konventsioonid (4) 5.1. Ramsari konventsioon · Eesti 1993.a. · Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid, eriti veelindude elupaigad. 5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · 1992. a, Rio de Janeiros · Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja
aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas. Eestis on 10 Ramsari ala. WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites) Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONVENTSIOON Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. Aastal. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). Praegu juba liitunud rohkem riike
Vasknarva vanajõgede luht – Struuga MKA; Avaste soo; Nätsi-Võlla LKA; Paope LKA; Kõrgessaare-Mudaste hoiuala; Rahuste LKA; Kaugatoma-Lõu hoiuala. Washingtoni konventsioon (CITES): Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. EM: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Elevant, angerjas, tiiger. Berni konventsioon (teema): Euroopa looduskaitseleping. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon. Algataja Euroopa Nõukogu. EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel ja võõrliikidel. Bonni konventsioon: Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes
Nende puhul nõutakse ainult väljaveoluba. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu- Aasias või Lõuna- Ameerikas ja vahendajate poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja - viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka
riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: · Matsalu RP 1994 (1976) · Vilsandi RP - 1997 · Soomaa RP · Alam-Pedja LKA · Nigula LKA · Endla LKA · Muraka LKA · PuhtuLaelatu LKA · Nehatu LKA · Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA · Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA · Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et · kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike · peatada loomade ebaseaduslik kaubandus · hoida ära kaitsealuste liikide väljasuremine · säilitada liikide looduslikud elupaigad · Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon
pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. . Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993. a. Eestis on sellesse nimekirja arvatud kümme märgala. 2. BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA NING NENDE ELUPAIKADE KAITSE KOHTA Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel
hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) väljaviimisel -︎-Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused -︎Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise reguleerimise teel -︎Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) -︎Liigid, keda määrus puudutab: tuurlased, apteegikaan ja Euroopa angerjas BERN’i KONVENTSIOON -Euroopa looduskaitseleping ︎-Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon ︎Algataja Euroopa Nõukogu ︎1979/1982 -︎Eesti 1992 -︎51 osapoolt (nov 2018) ︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid ︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID
maailmaturul. Nii üritatakse aastas müüa tonnide kaupa elevandikihvu, tuhandeid papagoisid, kellest paljud turul või teel turule surevad; tohututes kogustes väga ohustatud liikide puitu jne. Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu-Aasias või Lõuna-Ameerikas ja vahendajate poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid;
• Matsalu RP – 1994 (1976) • Vilsandi RP - 1997 • Soomaa RP • Alam-Pedja LKA • Nigula LKA • Endla LKA • Muraka LKA • Puhtu–Laelatu LKA • Nehatu LKA • Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA • Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA • Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2002 96. Berni konventsioon: eesmärk ja vajadus, lisad I-IV, Eesti ja Berni konventsioon Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et • kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike • peatada loomade ebaseaduslik kaubandus • hoida ära kaitsealuste liikide väljasuremine • säilitada liikide looduslikud elupaigad • Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon
annaabi.ee 
