112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Kuulub Ramsari konventsiooni alates 1997. aastast. Laidevahe looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Valjala ja Pihtla valla territooriumile. Kaitseala olulisimad osad on Laidevahe laht ja selle saarestikud, jäänukjärved ning ohustatud poollooduslikud kooslused. Looduskaitsela on mitmete ohustatud liikide elupaigaks. 31. märtsil 2003 kanti kaitseala Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse. 6 Kasutatud materjalid 1. http://www.matsalu.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_rahvuspark 3. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/alam-pedja- looduskaitseala 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala 5. http://et.wikipedia
21.juunil (1.juulil ukj.) 1661.aastal sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656- 58). Pärimuse järgi olevat rahu sõlmitud praeguseni säilinud väikeses hoones. Endla looduskaitsela Looduskaitseala Endla looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985.
turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. 32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. 33. Kaitsealuste soode osatähtsus, enim kaitset vajavad sootüübid Kaitse all 255 000 ha soid ja soometsi. Enim ohustatud on allikasood, madalsoometsad ja liigirikkad madalsood.
1971 asutati Lahemaa rahvuspark esimene nende osade ja neist valmistatud kaupade vedu tolleaegse NSV Liidu alal. Rahvuspargi riigist riiki). kaudne eesmärk oli tekitada kaitsetsoon Maardu fosforiidikaevanduste ja Kirde-Eesti 1993 asutati Soomaa ja Karula rahvuspark. Vilsandi tööstusmaastike vahele, et hoida ära nende looduskaitsela laiendati ja nimetati ümber laienemine. Vaika looduskaitseala laiendati ja rahvuspargiks. Eesti liitus Berni konventsiooniga nimetati ümber Vilsandi looduskaitsealaks. (käsitleb loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane kaitset). Ratifitseeriti Ramsari konventsioon
Mujal Euroopas on need loodusmaastikud praktiliselt hävinud. Sealsed sood on juba aastasadade eest põllu- ja metsamaa saamiseks kuivendatud. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha) ning Peedla (15 500 ha) soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. Soode kasutamine Sood hakkasid tekkima pärast viimast mandrijäätumist (ca 8000–10 000 aastat tagasi). Jää alt hiljem vabanenud Lääne-Eestis on seetõttu rohkesti madalsoid. Ida- ja Kesk-Eestis, kus soostumine on toimunud pikemat aega, on rohkem rabasid. Kõige tähtsam soodes leiduv loodusvara on turvas. See tekib soos kasvavate taimede jäänuste lagunemisel
annaabi.ee 
