Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased, kultuuritegelased nagu näiteks Narvas sündinud kuulus vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksei Sahmatov (18641920) või kunstnik Vladimir Gau (18161895). Eestis on töötanud sellised vene suurkujud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov (18101881), looduseteadlane ja akadeemik Alexander Middendorf (1815 1894), sõjainsener ja kindral Abram Hannibal (16961781, kuulsa vene luuletaja Aleksandr Puskini vaarisa), vene ja poola lingvist Jan Baudouin de Courtenay (18451929) ja paljud teised. Eestis on puhanud ning loenguid ja kontserte pidanud heliloojad (Pjotr Tsaikovski) ja muusikud (Igor Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vassili Kandinski), luuletajad (Vassili Zukovski) ja prosaistid (Nikolai Leskov).
tagasi viia. Niisiis pani ta aluse põldude väetamisele kunstväetistega. Esimene fosforiidivabrik ehitati Inglismaal 1848. aastal. Valdav enamik inimesi olid 19. sajandil usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustust sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse ning kuidas ülemaailmse veeuputuse ajal kõik liigid säilisid Noa laeval. Aeg- ajalt leidsid geoloogid mägedest kivistisi, millest võis aru saada et need on tekkinud vee all. Prantsuse looduseteadlane Georges Leapold von Cuvier seletas nende olemasolu kauges minevikus toimunud katastroofidega, mille tagajärjel olevat ilmunud uued täiuslikumad liigid. Cuvieri kaasmaalane Jean Baptiste de Lamarck avaldas 1809 aastal tekkinud muudatused pärandatakse järglastele ja nii toimubki areng. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglise loodusteadlane Charles Darwin. Viis aastat väldanud uurimusreisil kogus geoloogiaalaseid vaatlusi. Darwin väitis, et arengu
annaabi.ee 
