Sarnased teemad ja ideed: *armastuse jõud ja tragäädia *mõistmatu elusaatus *kättesaamatu vabadus *priiskav paheline nauding *lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused *tundmatu maailm *vastuhakk iseendale ka oma saatusele *katastroofid, õudused Tüüpilised tegelased : *agressiivsed valitsejad *täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed *passiivsed lihtinimesed *inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse"
kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule • Pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned • Päeva-öö üleminekud • Saaremaastikud • Rannaloodus Grünthal-Ridala luulenäide Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka Midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õilmetes, aasade kohal õitseval, lõhnaval luhal Tundmatut puhmastes huljub ja pelgub
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale
kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. Raske, palav õhk
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga
kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") 2.2. Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. Raske, palav õhk hingekitsikus ,
nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") 2.2. Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse- eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. Raske, palav õhk hingekitsikus ,
paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale, ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid, õudused · Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad. Iseloomulikud loodu-ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimumine, korduvad värvid, loodusdetailid ja esemed. · Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, samas laadis esinduslik ja heatasemeline. · Novellid: ,,"Hingemaa" ; ,,Saatus" ; ,,Raskuse vaim" · Kunstilised reisikirjad ,,Teekond Hispaania"; ,,Teekond Põhja-Aafrika" ,, Ühe Norra reisikroonika" · Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana · Kirjutas Juhan Liivist monograafia · Tuglase novelliauhind
kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. (“Tuisk”) 2.2. Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. Raske, palav õhk – hingekitsikus –,
kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu. *Analoogilised sõlmsündmused- astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale/saatusele, ajutiselt saavutatud võim-> lüüasaamine, katastroofid ja õudused. *Tüüpilised tegelased- täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad. *Iseloomulikud loodus ja miljöökujutised: reaalsuse ja fantastika põimimine, korduvad värvid, loodusdetailid ja esemed. SISUKS SAATUSLIK ARMASTUS- ,,Toome helbed" initsiatsioon Tuglase loomingusse. (initsiatsioon lapse täiskasvanuks saamine hingelisel tasandil. Tavaliselt elatakse läbi mingi konkreetne sündmus, mis lapse arengut suuresti mõjutab.) Väliselt sündmustik praktiliselt puudub. Lugu kahest talulapsest, poisist ja tüdrukust. Tüdruk hakkab tundma poisi vastu emalikku kiindumust, tahab tema eest hoolitseda. Poiss aga ei mõista seda
Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad Iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimimine, korduvad värvid- omandavad sümboli tähenduse, Maailma lõpus on hävitavaks kireks kasvav armastus kui lopsakad, lihavad taimed oma verevärviga, lisaks teised eredad toonid; loodusdetailid ja esemed Armastus- elujõud, mis puutub kokku oma suure vastandi surmaga, lõpeb traagiliselt, kuid ei tähenda moraalset kaotust, koos omakasupüüdmatu hoolivusega on karmis maailmas alistamatu jõud. Vabadus- kordub mõte inimese piiratud vabadusest, võimatusest oma saatust valida ja muuta. Et oma tahtmist saavutada, peabtegelane vastu hakkama, headusest lahti ütlema, isegi vägivalda kasutama, kuid kurjuse ja vägivallaga saavutatud vabadus on üürike.
annaabi.ee 
