Päikese poolt põhjustatud loodejõud. Tõusu kõrgus või mõõnalangus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhjaprofiilist. Avamerel on tõusuvee kõrgus poolemeetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. Sirge rannajoone ja ookeani ulatuvate neemede lähistel on tõusuvee kõrgus tavaliselt 2-3 meetrit, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus ulatub veevöö ümber kogu maakera. 5 Tugevaimad looded esinevad ookeani kallastel. Suurim tõusu ja mõõna amplituud on avastatud Fundy lahes, Kanadas. Kõige suurem merepinna kõikumise vahe 21 meetrit oli seal 1869. aastal. Sisemeredes on looded nõrgemad. Läänemeres on looded alla 10 cm, kuna tõusuveelaine ei suuda läbida kitsaid väinu. Soome lahes on tõusuvee kõrgus kuni 14 cm.
ühesugune. Olenevalt perioodi pikkusest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Pooleööpäevased looded on kaks korda lunaarse ööpäeva (24 h 50 min) jooksul, s.t ööpäevas on kaks tõusu ja kaks mõõna. Ööpäevased looded on üks kord lunaarse ööpäeva jooksul, s.t ööpäevas on üks tõus ja üks mõõn. Korrapäratud looded on ebakorrapärased pooleööpäevased või ööpäevased looded. Avamerel on tõusuvee kõrgus umbes 0,8 m. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus pidev veevöö ulatub ümber kogu maakera. Sirge rannajoone puhul ja ookeani ulatuvate neemede lähistel küünib tõusuvee kõrgus 2--3 meetrini, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Maailma suurimat tõusu (kuni 21 m) on täheldatud Kanada idarannikul Fundy lahes. Et tõusuveelaine ei suuda läbida kitsaid väinu, on Musta, Aasovi ja Läänemere looded väga väikesed. Soome lahes on tõusuvee kõrgus kuni 14 cm, Musta mere kagurannikul 8 cm.
annaabi.ee 
