Jõed ja ojad on looduslikud vooluveekogud, mis voolavad nende endi poolt kujundatud sängides. Üle 7000 vooluveekogu 90% kuni 10 km pikkused 10kkm ja pikemaid on 10 Pikim jõgi on Võhandu 162 km 14 jõe valgala on suurem kui 1000 km2 Suurim valgala Peipsi JärveNarva jõel (17145km2) Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja ja loodesuunaline orienteeritud ühtib aluspõhja tektooniliste rikete suunaga. Otepää staadiumil laius Pihkva järve ja seda ümbritseva madaliku kohal jääpaisjärv, mille väljavool oli Petse VõruHargla oru kaudu Koiva orgu. Sakala staadiumi algul vabanesid jää alt Võrtsjärve nõgu ja Emajõe org. Suurim veelahkmeala on pandivere kõrgustik. PõhjaEesti jõed kumer pikiprofiil. väike lang ülem ja keskjooksul, suurem lang alamjooksul. LääneEesti jõed ühtlane lang
lääneosas (6 ‰). Magedam on vesi Väinameres ja Riia lahes (5-6‰). 22. Eesti veebilanss. Maksimaalne on veetase (5-10 cm üle keskmise) suve lõpul ja sügisel ning minimaalne (10-20 cm alla keskmise) kevadel. 23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veerežiim. Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja- ja loodesuunaline orienteeritus ühtib aluspõhja tektooniliste rikete suunaga. Viimase liustiku taandumisega algas kõigepealt Kagu- ja Lõuna-Eesti jõgede areng (Eesti vanimad jõeorud). Otepää staadiumil laius Pihkva järve ja seda ümbritseva madaliku kohal jääpaisjärv, mille väljavool oli Petseri-Võru-Hargla oru kaudu Koiva orgu. Veetaseme alanedes kujunes ka vool Pihkva jääpaisjärve suunas. Selleks ajaks olid ka kujunenud: Võhandu, Väikese-Emajõe ülemjooks, Pühajõgi jt.
Aluskorra pealispind laskub laugelt lõuna suunas ja lasub Lõuna-Eestis veelgi sügavamal. Aluskord Eestis ei avane, selle ehitusest annavad teavet mõned rändrahnud, mis oma praegusesse kohta on kandunud Kvaternaari ajastul koos siit üle liikunud mandriliustikega. Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel. ((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi. Kaardil märgitud: Ahvenamaa rabakivi, Viiburi rabakivi, Suursaare kvartsporfüür, jää pealetungi suund.)) ((Foto: Kalkahju lubjakivipaljand Peetri jõel. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju. Kaldast murtud paekivi põletati varem ehitustöödeks vajalikuks lubjaks.)) --- 27 Aluskorra peal lasub settekivimitest (savid, liivakivid, lubjakivid) moodustunud pealiskord. Pealiskord moodustus Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajal, 600-350
annaabi.ee 
