meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki
aasta trassikaevamisel tehtud avastused. 5. 1985. aasta leidudest Lühidalt võib loo kokku võtta järgmiselt: siis kui arheoloogid kohale jõudsid, oli torustik juba paigaldatud. 1985. aasta oktoobris veel lahtisena seisvates trassikaevikutes, kuhu olid juba paigaldatud betoonkünad ja osaliselt ka soojatorustik, tehti ikkagi mõned väga olulised leiud. Kõige tähtsam neist on mitme erineva müürifragmendi leidmine peahoone-esise platsi loodenurgast (vt lisas pilt 8), endise lasteaia (külalistemaja) tiikidepoolse otsa juures. "Enam tähelepanu väärib neist 206 cm paksune müür. Müüri paksust arvestades võis see ehk kuuluda keskaegsele kaitse iseloomuga ehitusele. /.../ Müüri suund ühtib külalistemaja taga asuva keldri seinaga. Kuna ka külalistemaja all leiti müürikülg, siis tuleb vaadeldud ehitusosa käsitleda varem siin eksisteerinud kapitaalsema ehituse jäänusena
statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt. 3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt. Kvartal · Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks, mille sees eraldiste nummerdamine algab loodenurgast ja lõppeb kagunurgas · Kvartali suuruseks on enamasti kuni 50 ha Eraldis · Majandusüksus · Ühesugune metsaosa: peapuuliik on erinev peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 20 aastat peapuuliigi päritolu on erinev mõne puuliigi koosseisukordaja esimese rinde koosseisus erineb vähemalt 20% võrra esimese rinde täius erineb vähemalt 20% võrra peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra
identifitseerida iga üksiku eraldatud puistu ja majandada metsi puistute tasandil (igale puistule koostatakse majanduskava). - Võimaldab metsas paremini orienteeruda - Võimaldab paremini arendada jahimajanduslikku tegevust. Kvartali nurkadesse pannakse kvartalipostid mille peale on märgitud kvartali number. posti pale suunatakse diagonaalis kv. keskpunkti. Kvartaliposti asemel võib kasutada ka numbritahvlit, sel juhul jääb kvartal numbritahvli taha. Kvartalid nummerdatakse alates loodenurgast läänest itta (vasakult paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e. eraldusteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev:
tulu, aga on kasulikud kõigile: ainulaadse numbritahvlit, sel juhul jääb kvartal c) Puu kõrguse mõõtmine metsalooduse säilitamine, loodussõbralikud numbritahvli taha. Kvartalid nummerdatakse Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste metsatööd, tasuta puhkevõimaluste loomine. alates loodenurgast läänest itta (vasakult vahe (Krigul, 2005). Puude kõrguste Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid (Eestis oli enne metsandusreformi oli Eestis metsamaa puistuteks e. eraldusteks. kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt
mõõtudes 600 x 600 m, ehk pindalaga 36 ha. Vahel on kvartali pikema külje pikkus 600 m ja lühema külje pikkus 300 m, ehk pindalaks on seega 18 ha (näiteks Järvseljal). Suuremad kvartalid on soo ja rabaaladel. Kvartalisihtide lõikumiskohtadesse püstitatakse puidust kvartalipostid, millistele tahutakse peale niimitu palet, kui mitu kvartalit selles punktis lõikub. Pale kvartali numbriga suunatakse diagonaalselt kvartali sisse. Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus.
annaabi.ee 
