Riietus keskajal
Külmematel aegadel naised kantsid kleidi
peal pealisrõivast ehk keepi, see oli eest lahtikäiv rõivanõeltega kinnitatav. Põhja- ja kesk-
Euroopa kliimas pidi kandma keha ligi hoidvat riietust, et oleks soe. Lihtrahva seas oli
populaarne kapuutsiga peleriin.
Aadlikunaised kandsid uhkeid pikki kleite. Mõned naised murdsid või lasid ära
opereerida alumised ribid, et näha heam peenike välja. Et saavutada sale figuur, kasutati
selleks erionevaid kehamäärdevahendeid või looberilehtedest, kivimündist valmistatud
tõmmist. Korsetiga tõmmati vöökoht kokku mis tekitas raske hingamise ja naiste
minestamine oli tavaline juhus. Vöö oli rõivaste kooshoidmiseks ja ka ehteks. Vööle riputati
lõhnavate taimede kimp, mis oli lõnaõli eest, seal olid ka kamm ja peegel. Perenaistel olid
veel käärid ja nuga.
Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahti kammitud lehvivad juuksed. Kuna
kinnitamata soeng segas, hakati soengut paeltega kinni siduma. Millest hiljem sündisid
annaabi.ee 
