Impressionistid kujutasid esimestena oma piltidel kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid ehk kõike seda, mida isegi veel realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Esemeid maaliti mitte nii nagu need olid, vaid nii nagu neid nähti. Pildis kujutati kõike valguse ja õhu kaudu. Valgus muutus pildi peakangelaseks, tema peamiseks ,,süzeeks". Tunnused Enam ei kasutatud lokaaltoone ehk ei maalitud enam suuri ühevärvilisi pindu. Erksaid värve esines ainult pildi valgustatud osas. Impressionistid maalisid varjud värviliseks kuid seetõttu vähenes ruumilisus. Ka maalide ülesehitus muutus: varasematel aegadel oli maalidel läbimõeldud ülesehitus ning pildi tegelased näisid teadlikult poseerivat kuid impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Tunnsed Impressionistid suhtusid oma maalidel
Nõuti proletaari ja parteiülistust. Võideldi formalismi, intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Programmiline kunst. Peateemad on revolutsioonilise proletariaadi klassivõitlus ekspluateerimise vastu ja töölisklassi ülistamine. Abstraktsionalismi vastand. Impressionism: 1870-ndatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Pearõhk on hetke edasiandmisel. Tegeles eelkõige valgus- ja värvirpobleemidega. Vastandus akadeemilisele kunstile. Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali. Loetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks. Uusrealism:1960-ndatel Pariisis tekkinud liikumine. Kunsti loodi materjalidest ja objektidest, misolid saadaval. Enamasti jääkidest. Eesmärgiks reaalsuse neutraalne registreerimine ja individuaalsest eneseväljendamisest loobumine. Tõrjuv hoiak puhta abstaktsionalismi suhtes.
armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega. Olulisemad esindajad: Tizian, Giorgione, Tintorello. Firenze koolkond: kõige tähtsam oli figuur, keha, mida püüti maalida väga täpselt, rõhku pandi perspektiivile ja täpsusele, erinevalt Veneetsia koolkonnast ei panda rõhku värvidele ja taustale. Tähtsamad
kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks peamisi motiive teostes on domineeriv naine, tema teosed on purustanud hinnarekordeid. Minu arvates väga kõnetavad maalid, sobivad kokku minu stiili ja loomusega. XIII. Tuntud Eesti 20.saj alguse skulptor, kelle tuntuima töö koopia asub Nunne pargis
- kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik · uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. · ,,Madonna kaljukoopas" 1483, (säilinud ainult koopia). VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL: · Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. · Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad.
HANS HOLBEIN noorem (1497-1543) Kõige selgemate renessansijoontega meister. Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi. Holbein kujundab välja suurejoonelise, selge, psühholoogiliselt veenva portreestiili. Neis on terav tähelepanuvõime, käsitluse külm objektiivsus ja rafineeritud maitse. Koloriit saavutab ainulaadse täiuslikkuse; valitseb soe, kõiki lokaaltoone kokkusulatav üldtoon. Holbein on ka silmapaistev graafik. Teoseid: ,,Kunstniku perekond", ,,Kaupmees Gisze", ,,Henry VIII portree" jne. Renessanss Eestis Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul, takistasid renessansi levimist meie kodumaale. Seetõttu on teoseid, mida otseselt renessansskunstiks võiks nimetada, väga vähe. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist on Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk t
kostüümide kuhjatud rikkuse ja teatava välise efekti taotlusega. Õnneks pääseb Rembrandt baroki manerismi ning tühise paatose hädaohust: tema kunsti kaks olulisemat põhisuunda- realism ja professionaalne heletume- aitavad tal sellest üle saada. Ka Rembarndti paljudes portreedes valitseb tollest ajast avar, lai, elurõõmus ja toredusküllane käitlemis laad, soe ja hele kuldtoon seob omavahel rikkaid lokaaltoone. Tavaliselt kujutas kunstnik end koos Saskiaga. Samuti oli Saskia kuulsaks saanud maali ,,Danae" modelliks, teenijas on võimalik ära tunda kunstniku enest. Maal vapustab tunnete külluse ja rikka koloriidiga. Pehmed, valgust peegeldavad eesriided, säravad metallist esemed justkui varjaksid paljast figuuri voodil... Seal lamab isa käsul torni suletud neiu, kelle juurde tuleb kuldvihmaks moondunud peajumal Zeus, et teda võrgutada
omaduste ja pitskraede kujutamist, nagu kuuluksid need kõik talle enesele. Tänu psühholoogilisele läbinägelikkusele suutis ta pakkuda oma klientidele selliseid portreid, millest kumas läbi portreteeritava tõeline isiksus. Selles oskuses ei olnud temaga võrdset (Ricketts 2006: 8). Rembrandti arvukates portreedes tollest ajast valitseb lai, avar, elurõõmus ja toredusküllane käsitluslaad, soe ja hele kuldtoon ühendab rikkaid lokaaltoone. Nüüd tekkis kõigepealt rida Saskia portreid või pilte, kus kunstnik on end kujutanud ühes abikaasaga; esile võiks tõsta Saskia portreed ja autoportreed Saskiaga (Vaga 2004: 587). Joonis 2. Autoportree Saskiaga http://myhero.com/images/Artist/Rijn/g1_u28682_rembrandt_prodigalz.jpg Rembrandt oli neiusse väga kiindunud, nagu seda selgelt väljendavad temast tehtud arvukad portreed. Neile sündis neli last, kellest ellu jäi ainult üks, 1641. aastal sündinud poeg Titus
Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi. 9 Holbein kujundab välja suurejoonelise, selge, psühholoogiliselt veenva portreestiili. Neis on terav tähelepanuvõime, käsitluse külm objektiivsus ja rafineeritud maitse. Koloriit saavutab ainulaadse täiuslikkuse; valitseb soe, kõiki lokaaltoone kokkusulatav üldtoon. Holbein on ka silmapaistev graafik. Teoseid: ,,Kunstniku perekond", ,,Kaupmees Gisze", ,,Henry VIII portree" jne. 10 PRANTSUSMAA KUNST 15. JA 16. SAJANDIL ARHITEKTUUR Ideeliselt väga sarnased Itaalia renessansiga, kuid ajapikku kujunes välja täiesti oma stiil. 15. sajandil oli tunda gooti mõjusid, 16. sajandiks on need täiesti kadunud.
ja 18. saj. kunstnikke. Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ,,Päev", ,,ÖÖ", ,,Püha Katariina müstiline abielu", ,,Madonna Püha Jüriga". VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: 1. alusmaal 2. pruunid toonid 3. värvid 4. ühtlane laseeriv kuldne toon. Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. 20
● Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. ● Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ● „Päev“, „ÖÖ“, „Püha Katariina müstiline abielu“, „Madonna Püha Jüriga“. ● VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL ● Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: alusmaal pruunid toonid 26 värvid ühtlane laseeriv kuldne toon. ● Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. ● Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised.
sugemetega) Fernand Cormon. Kain teekonnal oma perekonnaga. (realismi ja ak. Kunsti ühindumine) Jean-Louis-Ernest Meissonier. Napoleoni taandumine, samuti 'mõõdukalt realistlik akadeemiline' Claude Monet. Mulje tõusvast päikesest (täpse joonistuse kadumine, impressionistlik motiiv uduvine, ähmasus) I:*Joon kui niisugune on ju samuti väljamõeldis, abstraktsioon, joont me ju ei näe seega pildis ei tohi seda olla*Looduses ei näe kuskil lokaaltoone, pindu, mis oleks kaetud ühe kindla tooniga sest kõik värvilaigud on paljude varjundite koosmõju, tuleb neid varjundeid näha (sama kehtib ka tumedate varjude kohta, mida päevavalguses sageli ei ole, päevavalguses on ka vari värviline) *Impressionistid loobusid komoneerimisest, pildi ehitamisest nad maalisid tüki loodust (nii, nagu ristkülikuse mahtus.. seega ei maalinud midagi, mida akadeemiline kunst väärtustas) Sajandi lõpus hakkasid impressionismi mõjusid
annaabi.ee 
