Interaktiivsetes tundides osalejate aju näitas muusika suhtes üles tugevamaid ja varasemaid reaktsioone. Iseäranis üllatasid teadlasi aga muusikasse otseselt mitte puutuvad erisused, mis kahe grupi laste vahel ilmnesid. Interaktiivsetes tundides osalejate suhtlusoskused olid võrdlusgrupi omadest oluliselt paremad. Näiteks osutasid nad ihaldusväärsetele asjadele, mis olid nende käeulatusest väljas ja lehvitasid hüvastijätuks. Samuti naeratasid nad rohkem, olid ärritudes kergemini lohutatavad ja pahandasid vähem, kui kõik ei läinud nii, nagu nemad seda soovinuks. Kuna mõlema grupi liikmed kuulsid tunnis ja kodus võrdsel määral muusikat, siis on teadlased seisukohal, et määravaks osutus just ise muusikaga tegelemine. Nende sõnul on see lapsevanemaile parim viis oma beebiga kontakti saamiseks. (Err, 2012) Kokkuvõte Muusika aitab kaasa lapse arengule juba emaüsas. Sellega paranevad tema kõnevõimalused, liikumisaktiivsus, samuti aitab muusika lapsel stressi maandada
Laps, kes on turvaliselt oma emasse kiindunud, uurib lapsevanema kohalolul vabalt ümbrust kasutades lapsevanemat turvalise paigana, mille najal uudistada. Laps suhtleb võõraga ema kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega. Tõrges ebakindel kiindumus (C) Lapsed ilmutasid distressi juba enne vanemast lahutamist, ning olid klammerduvad ja raskesti lohutatavad. Lapsevanema puudumisel ilmutasid kas minnalaskmist või abitut passiivsust. Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri.
annaabi.ee 
