Monday Mis on Monday? Monday on veebipõhine kalender mis lubab sul seada ja ümbertõsta kohtumisi, sissekandeid, sünnipäevi ja nii edasi kõike lihtsa hiirega lohistamise teel. Kes lõi Monday? Monday rakenduse loojaks on ainuisikuliselt Andri Möll Mis teeb Monday universaalseks? Monday näol on tegemist veebipõhise HTML5 rakendusega, mistõttu on see ligipääsetav kõigilt seadmetelt.Mölli sõnul on rakendus arendatud HTML5 baasil just seetõttu, et see töötaks kõigil seadmetel mitte mõnel kindlal kitsal platvormil. Kas Monday on valmis turu jaoks? Kuigi hetkel on rakendus veel kinnises beetafaasis ei tähenda antud juhul see seda, et rakendus pole
ruudukeste järgi), aga hiljem saab seda vajadusel aktiivseks teha ühe hiireklõpsuga pildi peal. Ühtlasi peaks avanema pilditöötluse tööriistariba, aga kui ei avane, siis saad selle menüükäsuga Vaade > Tööriistaribad > Pilt (ingl. View > Toolbars > Picture). Kui pildi peal nurgas või serval olevast mustast ruudust „kinni haarata“ ja seda siis lohistada (vasakut hiirenuppu all hoides hiirt liigutades), siis saad pildi suurust muuta. NB! Kui hoida lohistamise ajal all Ctrl-klahv, siis pildi suurust muudetakse mõlemast vastas- küljest (serval olevat musta ruudukest lohistades) või kõiki külgi korraga (nurgal olevat musta ruudukest lohistades). Kohe peale pildi lisamist tuleks esimesene ära määrata pildi paigutuse tekstis ehk mähkimise. Seda saad teha tööriistareal oleva nupuga, millel koera kujutis, või tee parem hiireklõps pildi peal ja vali hüpik-
Kestaobjektid ja üldkausta / Windows Exploreri otseteed Valitud objekti redigeerimise kiirklahvid: · F2: objekti ümbernimetamine · F3: kõigi failide leidmine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+V: kleepimine · SHIFT+DELETE: valiku kohene kustutamine üksust prügikasti teisaldamata. · ALT+ENTER: valitud objekti atribuutide avamine Faili kopeerimine Vajutage ja hoidke faili teise kausta lohistamise ajal all juhtklahvi (CTRL). Otsetee loomine Vajutage ja hoidke faili töölauale või kausta lohistamisel all klahve CTRL+SHIFT. Üldkausta/otsetee kiirklahvid · F4: loendiboksi Mine teise kausta valimine ja loendiboksi kirjetes allapoole liikumine (juhul, kui Windows Exploreri vastav tööriistariba on aktiivne) · F5: aktiivse akna värskendamine · F6: Windows Exploreri paanidel liikumine
Mõnes programmis saab kasutaja ise hiireklahvidele funktsioone omistada. 5.3. Lohistamine Allavajutatud klahviga hiire ligutamist aluslaual, kuni hiirekursor on ekraanil soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab näiteks kuva osa (tekstilõigu, rea, veeru) esile tõsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvärvilisena), et seda tervikliku objektina edasi töödelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. 6. HIIRE ÜHENDAMINE Hiir ühendatakse arvuti jadaborti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on
Edit > Paste Special…) abil. Avanenud dialoogiaknas vali tekstikastis rida tekstiga „Vormindamata tekst“ (ingl. Plain Text) ja klõpsa nupul OK. Ka kopeeritav tekst tuleb esmalt märgistada, misjärel vali menüükäsk Redigeeri > Kopeeri (ingl. Edit > Copy) või klahvikombinatsioon Ctrl+C (või tööriistarea nupuga, millel kahe lehega pildike). Kleepimine toimub eelmises lõigus kirjeldatud viisile. Märgitud teksti teisaldamine ja kopeerimine on võimalik läbi viia ka lohistamise (ingl. Drag and Drop) abil. Teisaldamiseks vajuta märgitud teksti kohal vasak hiirenupp alla (ära lase lahti) ja liiguta siis hiirt (vilkuva kursori asemele tekib „triibuline“ kursor, mis tähistab uut kohta, kuhu valitud teksti teisaldada) ning sobival kohal lase hiir lahti. Kopeerimiseks toimi alguses sama viisi, nagu eelnevalt kirjeldasin, aga enne hiirenupust lahti laskmist vajuta alla Ctrl-klahv (hiirekursori juurde tekib „+“-märk).
seejärel läigestatakse pehme kettaga (Paasikoski 2001:19-21) Kinnitunud plekkide eemaldamine: kui plekid ei eemaldu hooldusmeetodi abil, võetakse kasutusele hõõruk ja/või puhastusaine üksikud kulunud kohad kaitstakse õliga või hooldusainega Läigestamine: läigestamine on oluline protsess avalike ruumide õlitatud põrandate hooldamisel kaitsekiht tugevdab pinda pind muutub mustust hülgavaks läigestamise abil võib eemaldada ,,lohistamise jäljed" NB! vali esmane hooldus ja kaitsmine vastavalt põrandale lahustil baseeruv õli sobib: - pinnale ei tule niiskust - asutuses toimub põhiliselt sisemine liikumine 8 veel baseeruv õli sobib: - kohta, kus tekib palju pinda imbuvat mustust ja plekke (toit) - määrdumine eeldab märjemate meetodite kasutamist - mehhaaniline kulumine tugev ära jäta õliseid lappe tööruumidesse, vaid korja need kohe ära- ISESÜTTIMISOHT!
Hiljem kui on rohkem teadmisi ja kogemust, siis tundub asi loogilisem. Valime ohvriks näiteks jälle banaanid ja harjutamiseks proovime erinevaid valikuid. Kihtide dubleerimine ja ühendamine Kihist koopia tegemiseks võid kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+J. Sel juhul tehakse uus kiht, millele lisatakse lõppu sõna "copy". 86 Tihti kasutatakse ka lohistamise meetodit: vali Move Tool tööriist hoia all Alt klahvi (kursoriks on nüüd kaks noolt) sikuta soovitud objekti vajadusel hoia all Shift klahvi, et koopia jääks samale joonele 87 Kui vaja kiht üheks kihiks kokku sulatada, siis selekteeri soovitud kihid ja vajuta Ctrl+E. Kui sa kihte ei selekteeri siis liidetakse aktiivne kiht kokku alumisega. Kihtide joondamine
ümber. 2. Valige senine nimi ning seejärel tippige uus nimi. Töölehtede järjekorra muutmine Sageli on nii, et teed töölehti juurde ja nii võid olla ühel hetkel fakti ees, et hea oleks muuta lehtede järjekorda. Mida teha? Lihtsaim moodus selline: 1. Mine hiirega uude kohta tõstmist vajava lehe sakile. 12 2. Lohista sakk uude kohta. Lohistamise käigus on abiks väike kolmnurgake, mis näitab, kuhu sakk "maandub", kui sa hiire lahti lased. Töölehe peitmine Vahel võib parem olla, kui eemaldad avatud lehtede loendist soovitud lehe. Peitmine ei ole teatavasti sama, mis kustutamine. Peitmisega saad töölehe jälle soovitud hetkel ekraanile tuua. Peitmise töö käik on järgmine: 1. Ava peitmist vajav leht 2. Klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid nuppu Vorming 3
Perpendicular - asetab kaks joont 90º-se nurga alla Collinear asetab sirged ühele joonele Symmetry Axis - muudab joone telgjooneks, mille suhtes määratakse sümmeetriat. 2.4.6 Joonestamise abivahendid Loodud joontel saab muuta asukohta ning kaldenurka. Neid saab peegeldada, muuta skaalafaktorit ning venitada. Move võimaldab liigutada elemente. Elemente saab liigutada ka lohistamise teel, ilma et kuju muutuks. Rotate võimaldab objekte keerata Mirror peegeldab objekte keskjoone suhtes Scale muudab objektide suurust Stretch võimaldab kujundit venitada. Kõigi nende vahendite kasutamise juures tuleks jälgida Prompt Bar-i, mis tavapäraselt asetseb töövälja all [joonis 2-11].
.......staatilist elektrit........, ei ole ....libe.... isegi märjana. Regulaarne ........kuivpoleerimine........ tagab põranda puhtuse ja tasandab lohistamise jäljed. Kummipõrandaid kahjustavad .....lahustid....., õlid, tugevalt ........aluselised
funktsioone omistada. · Lohistamine e. vedamine (dragging e. drag and drop) Allavajutatud klahviga hiire liigutamist aluslaual, kuni hiirekursor on ekraanil soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab näiteks kuva osa (tekstilõigu, rea, veeru) esile tõsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvärvilisena), et seda tervikliku objektina edasi töödelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kolme tüüpi hiiri: · mehaanilised: Eespool kirjeldatud hiir · optilis-mehaanilised (optomechanical): Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta 24 kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. · optical: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad
Solution Exploreri alt vastav fail. Ehk siis haaran hiirega kinni failinimest vastutajad.html ning sikutan ta lehe lähtekoodis kohta, kus võiks viide olla. Tulemusena tekkis siis rida vastutajad.html Atribuudi href ( reference) juures on kirjas avatava faili nimi. Elemendi a sisu (ehk siis ja vahelt on lehel nähtav tekst. Praegu seal lihtsalt sama faili nimi, sest lohistamise peale ei mõistnud veebiredaktor sinna paremat selgitust anda. Ise aga saab sinna mõnevõrra pikemalt kirjutada. Näiteks Peo osaliste tööjaotus mis siis veebilehel näeb välja ilusasti viitena Terviklik avalehe kood siis
