maskuliinsuses ei ole midagi feminiinset jne. Derrida järgi ei ole selline opositsioon kooseksisteeriv, vaid üks pool valitseb teist (loogiliselt, aksioloogiliselt või muul moel) ning asetub temast kõrgemale. Üks hoiak alistab teise hoiaku, annab sellele negatiivse tähenduse. Näiteks kultuur, milles domineerib kristlus, peab teist usku inimesi tähtsusetuteks. Islam, mille avaliku elu keskmes on mees, marginaliseerib naise õigused. Ja nii edasi. Logotsentrimiks nimetab Derrida kõnet ja kohalolu siduvat mõtteviisi. Kiri seostatakse eemalolekuga (kiri saadetakse sõbrale, kui ollakse kuskil kaugel, antiikaja autorid „suhtlevad“ meiega läbi kirja), kõne kohaloleku, vahetu kontaktiga. Derrida käsitleb kõne ja kirja suhet kui isa-poja suhet. Oma logotsentrismi kriitikas püüab ta seda erisust kustutada ning näidata nende mõistete (ehk kõne ja kirja) ühist algupära. Erinewus
ole midagi feminiinset jne. Derrida järgi ei ole selline opositsioon kooseksisteeriv, vaid üks pool valitseb teist (loogiliselt, aksioloogiliselt või muul moel) ning asetub temast kõrgemale. Üks hoiak alistab teise hoiaku, annab sellele negatiivse tähenduse. Näiteks kultuur, milles domineerib kristlus, peab teist usku inimesi tähtsusetuteks. Islam, mille avaliku elu keskmes on mees, marginaliseerib naise õigused. Ja nii edasi. Logotsentrimiks nimetab Derrida kõnet ja kohalolu siduvat mõtteviisi. Kiri seostatakse eemalolekuga (kiri saadetakse sõbrale, kui ollakse kuskil kaugel, antiikaja autorid ,,suhtlevad" meiega läbi kirja), kõne kohaloleku, vahetu kontaktiga. Derrida käsitleb kõne ja kirja suhet kui isa-poja suhet. Oma logotsentrismi kriitikas püüab ta seda erisust kustutada ning näidata nende mõistete (ehk kõne ja kirja) ühist algupära. Erinewus. Saussure'i järgi omavad sõnad tähendust üksnes keelesiseselt