intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks peakontori kindlustus- ja hoolduskulud) ja veel uurimis- ja arenduskulud (ntks keskkonnamõju hindamise kulud) ja finantseerimis- ehk rahastamiskulud (nt laenu intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel
peab olema kindlasti suurem kui B- ja C-rühma toodete saadavus. C-rühma tooteid võib ühe variandina ladustada ka kesklaos, mis aitaks vähendada seotud kapitali (kahjuks küll teenindustaseme arvel). A-20%80% laoväärtustest; B-40%10% laoväärtustest; C-40%-10% laoväärtustest Transport-tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilisekättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud moodustavad paljude toodete logistikakuludest suurima osa. Laomajandus- Tooraine ja kaupade hankimisele järgneb nende paigutamine ladudesse. Põhjus: organisatsiooniliselt ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas hankimise ja tootmise (kaubandusettevõtte korral sisseostu ja turustamise) täpne mahuline ja ajaline kooskõlastamine. Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid. Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded:
Kolmanda osapoole ( 3 PL) ladu, mille puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuse tarnija tagab kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arveid vastavalt teostatud tööle ja laoruumide kasutamisele Logistikakulud Kulude liik, mis on põhjustatud erinevate logistiliste toimingute sooritamisest. Suurema osa logistikakuludest annavad transport ja ladustamine. Arvestatav osa logistikakuludest on põhjustatud ostmise, kaupade käsitsemise, tollimise, dokumentide vormistamise, lisaväärtusteenuste osutamise jms poolt. Logistikakulusid arvutatakse üldjuhul suhtena toote müügihinda (KM=0). Vahel on vaja hinnata logistikakulude suurust võrrelduna kogukulude ehk toote omahinnaga. Logistiline ahel (Logistics chain) Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-,
13. Mis on ABC analüüs? Väärtusahela tegevuste väljaselgitamine (kasut voogdiagrammi), tegevustes tarbitavate ressursside kindlaksmääramine (tööjõud, materjalid, seadmed, rajatised, ruumid, maa, raha), tegevuskulude kindlaksmääramine (ajavahemiku jooksul tekkinud kulud), tegevuste ühikukulu ehk omahinna leidmine (kasut kulukäiturit). 14. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud? Logistikakuludest ülevaate saamist raskendab nende keeruline jälgitavus ja erinev iseloom. Traditsiooniliselt on logistikakulude all mõistetud just otseseid funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeva globaalse tarneahela kaudsed logistikakulud suuremad otsestest funktsionaalsetest kuludest mida suurem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda suurem on kaudsete logistikakulude osakaal. Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud
makromajanduslikek näitajaid. Nt USA majanduses ületavad logistikakulud reklaamikulusid 10x ning kaitsekulutusi 2x. Hinnanguliselt on arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-15% SKPst. 2002 a globaalsed logistikakulud 13,8% SKPst. Euroopas 13,3%, USAs 9,3%. Tüüpiliselt on mikrofirmade logistikakulud rohkem kui 2x suurfirmade kuludest kõrgemad.Tavaliselt lähtutakse siigi või piirkonna logistikasektori makromajandusliku tähtsuse hindamisel riigi või piirkonna logistikakuludest ja nende osakaalust SKTs. Ettevõtluslogistika hindamisel on esmaseks aluseks ettevõtluslogistika kulud väljendatud % netokäibest (KM vaba). Tähtsus: Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduskulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid.
· vedaja vastutuskindlustus · veose kindlustus · agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis) Lao ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest peamistest kulukomponentidest: · hoone kulu · krundi kulu · tööjõu kulu · tööjõu kasutamisega seotud lisakulu · seadmete kulu · inventari kulu · infotehnoloogia kulu · küttekulu · elektrienergia kulu · vee- ja kanalisatsioonikulu · turvamise kulu Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao
vedaja vastutuskindlustus veose kindlustus agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis) Lao ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest peamistest kulukomponentidest: hoone kulu krundi kulu tööjõu kulu tööjõu kasutamisega seotud lisakulu seadmete kulu inventari kulu infotehnoloogia kulu küttekulu elektrienergia kulu vee- ja kanalisatsioonikulu turvamise kulu Suur osa logistikakuludest on peidetud sageli üldkuludesse. Tõsist süvenemist ja tööd nõuab tavaliselt logistika haldamise kulude väljatoomine üldkuludest. Osa firmasid ostab logistikateenuseid üksnes seetõttu, et omada kontrolli logistikakulude üle. On saanud tavaks, et üld- ja juhtimiskulud jaotatakse logistikale proportsionaalselt logistika kogukuludega ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas.
põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste (on time) ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste (in full) tasemed. 5.LOGISTIKA KOGUKULUD Logistika kogukuludeks on köik konspektis nr. 1 loetletud logistiliste tegeusega seonduvad kulud. Laiemas tähenduses võib logistika kogukuludeks lugeda kõiki tootmise ja müügiga mitteseotud kulusid. Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela efektiivsuse majanduslikuks indikaatoriks. Ülevaate saamist logistikakuludest raskendab nende raske jälgitavus ja erinev iseloom (tabel). Traditsiooniliselt on logistikakulude all mõistetud just otseseid funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeval globaalses tarneahelas kaudsed logistikakulud (tabeli kolm ülejäänud kulugruppi) kõrgemad otsestest funktsionaalsetest kuludest -- mida kõrgem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda kõrgem on kaudsete logistikakulude osakaal. Seetõttu on viimase
See on ka põhjuseks, miks materjali- voo prognoosimine ja planeerimine on tagastuslogistikas raskesti elluviidavad. Hästi teostatud ja juhitud tagastuslogistika parandab ettevõtte majanduslikku tulemust ja klientide rahulolu. Tagastuslogistika kulud moodustavad logistikakuludest keskmiselt 3–6%. Tagastuslogistika outsourcimisega loodetakse parandada ettevõtte konkurentsivõimet. Näiteks Soomes on tootmis- ja kaubandusettevõtetes tagastuslogistika üheks kõige enam outsourcitud valdkonnaks.
annaabi.ee 
