peavad logistikakuludega seotud otsuseid klienditeeninduse kvaliteedis. 24% logistikajuhtide hulgast arvab, et logistikakuludega seotud otsused mõjutavad vähe klienditeeninduse kvaliteeti. Siiski 67% nende hulgast on vastanud, et 2 klienditeeninduse taset mõjutavad logistikaga seotud otsused. Järelikult mõeldakse selliseid otsuseid, mis ei ole seotud logistikakuludega. Antud tulemus näitab, et osad logistikajuhid ei oska luua seoseid klienditeeninduse ja logistikakuludega seotud otsuste vahel ja nii võivad nad teha kulude juhtimisel otsuseid, mis muudavad klienditeeninduse kvaliteedi halvemaks. Lisaks pooled logistikajuhid, kelle tööülesannete hulka ei kuulu klienditeenindusega tegelemine, arvavad siiski, et logistikaga seotud otsused mõjutavad klienditeeninduse taset. Järelikult ei anna nad omapoolset panust, et seda taset hoida voi tõsta. Seega peaks logistikajuhti
Tarnestrateegiate kordamisküsimused 1.Millised on logistika erinevad juhtimistasandid ja millised toiminguid nendel teostatakse? Logistikas toimub juhtimine korraga mitmel erineval tasandil,nendeks on: Strateegiline juhtimine,kus otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2.Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, (lean production), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine.
liikumise korraldamist ja jälgimist. 2. Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimise tasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Strateegilise juhtimise otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil (nende mõju logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele on väga suur). Taktikalise juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid (logistikajuht, ostujuht, vanemveokorraldaja, laojuhataja). Efekt igapäevatöös saavutatakse logistika erinevate instrumentide üheaegse ja kooskõlastatud kasutamisega. Operatiivsel tasandil on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest (ostja, veokorraldaja, klienditeenindaja). Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem 3. Millisel logistika juhtimise tasandil võetakse vastu kõige
Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. 18. Millisel juhtimistasemel vastu võetud otsuste mõju on kõige suurem? Miks? Taktikalise juhtimise valdkonnas on võimalik saavutada logistikavahendite üheaegse ja kooskõlastatud kasutamisega suurt efekti. See on valdkond, millega tegelevad ettevõtte logistikajuhid. Kõige rohkem otsuseid võetakse vastu operatiivjuhtimise tasandil kuid nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ei ole suur. 19. Milliseid tegevusi kätkeb endas logistika juhtimine ettevõttes? Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele. 21
Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke valdkond, mida logistikajuhid ei kontrolli, on tootmise igapäevane juhtimine. Logistikakulude piiramisest tähtsam on süsteemi tootluse suurendamine. 4. aste – Funktsioonide asemel on ettevõtte tegevus organiseeritud protsessikesksena. Logistika on tihedalt integreeritud turunduse, tootmise ja finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi – tellimuste täitmist. Ulatuslikult rakendatakse väljasttellimist ja partnerlussuhteid.
kuidas kasvavad klientide nõudmised teenindustasemele Juhtimiseks vajalikku infot peetakse teenindustaseme tõstmisel peamiseks teguriks Väheneb lühiajaliste suhete osatähtsus paljude tarnijatega ja suureneb pikaajaliste suhete osatähtsus väheste tarnijatega Klientide logistilise teenindamise süsteem Logistikatoimingute tõhustamiseks tuleb tellimuste täitmist juhtida tsentralisee-ritult. Ettevõtte logistikajuhid peavad vastutama klientide teenindamise eest. Tarbijatega tegelevad ettevõttes müügi, -turundus- ja turustusosakond. Müügi –ja logistikapersonali koostöö eesmärgiks on tuua logistikud lähemale klientidele. Mida rohkem tegelevad logistikud klientidega, seda enam kaob eraldatus ja personali jaotamine töötajaiks, kes tegelevad klientidega ning töötajaiks, kes organiseerivad tellimuse täitmist. Klienditeeninduse programmi väljatöötamisel on vajalik välja
· Taktikaline juhtimine Taktikalise juhtimise all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsruutide leidmist, reservlao suuruse arvutamist, tootesortimendi haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist, läbimisaja lühendamist, kulude analüüsi ja abinõude väljatöötamist kulude vähendamiseks, optimaalsete ostukoguste leidmist jne. Taktikalise juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid (logistikajuht, ostujuht, vanemveokorraldaja, laojuhataja jne). · Operatiivne juhtimine Operatiivne juhtimine toimub igapäevase töö tasandil. See tähendab igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratletud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase
damine, mis kindlustab nende vajaduste rahuldamise. Seejuures peaks olema ladude arv tarneahelas 11 Kauba käitlemine 255 võimalikult väike, ladustatavad kogused sellised, mis katavad nõudluse, pakkudes kõrget teenindus- kvaliteeti ja ladustamise kulud võimalikult väikesed. Tarneahela- ja logistikajuhid peaksid planeerima tarneahelaid selle põhimõtte järgi. Tarneahela liikmete vahel pole üldjuhul arutlusteemaks mitte see, kas varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama. Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg- mistel põhjustel: · tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete,
2) Taktikaline juhtimine: selle all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsuutide leidmist, reservlao suuruse arvutamist, tootesordimenti haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist, läbimisaja ühendamist, kulude analüüsi ja abinõude väljatöötamist kulude vähendamiseks, optimaalsete ostukulutuste leidmist jne. Selle valdkonaga tegelevad enamasti logistikajuhid( logistikajuht, ostujuht, vanemveokorraldaja , laojuhataja jne.) 3) Operatiivne juhtimine : Operatiivne juhtimine toimub igapäevase töö tasandil. See tähendab igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratletud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, transpordi tellimist, ressursside juhtimist lao
efektiivsusele enamasti ülisuur. Taktikalise juhtimise valdkonnas on võimalik saavutada logistika- vahendite üheaegse ja kooskõlastatud kasutamisega suurt efekti. See on valdkond, millega tege- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR levad ettevõtte logistikajuhid. Kõige rohkem otsuseid võetakse vastu operatiivjuhtimise tasandil, kuid nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ei ole suur. Logistikaspetsialiste võib jaotada tinglikult kahte kategooriasse: taktikud ja strateegid. Taktikud peavad valdama hästi tööd infosüsteemis, tundma laotehnoloogiaid, -seadmeid ja töö-
annaabi.ee 
