käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, kahele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle. Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. Mõttekriipsuga eraldatakse: a) eriti esile tõstetud lisand, nt Isegi Toomas -- meie parim õpilane -- lahendas selle ülesande valesti; b) loetelulisand, mis eelneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Mets, loomad, maa, vesi, õhk -- seda kõike peab hoidma nagu oma hinge. Kooloniga eraldatakse: a) selgitav lisand, nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus; b) loetelulisand, mis järgneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell (vt ka SÜ64). Sulgudega eraldatakse lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, nt Noormees (üliõpilane) soovib
võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. NB: Lisandi edukaks õpimiseks pead tundma käändeid (sõnaliike): Nimisõna, Omastav, Osastavas, olev.
Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane. 3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Võimalik on ka koolon, kuid ainult siis, kui loetelu ei kuulu täiendi juurde
5) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult. AGA ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku 6) Aega-küll-meeleolu, ära-mind-puutu-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus MÕTTEKRIIPS 1) Rõhutatud lisand: Isegi Jaan minu parim sõber jättis mind hätta. 2) Selgitav lisand: Nüüd saabus mu parim sõber Jaan. 3) Kokkuvõtufraasile eelnev loetelulisand: Piima, kohupiima, juustu kõike seda võiksime toota. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki üks ülemus olema. 4) Rindlause osalause esiletõstuks: Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni keegi ei saanud selle eest tänugi 5) Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus on juba teisi kirjavahemärke 6) Sõna kuni asenduseks KOOLON
annaabi.ee 
