Krüpteerimine Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude, mobiiltelefonide, sinihamba- ja muude seadmete turvalisuse tagamiseks. Krüpteerimine iseenesest tagab küll krüpteeritud info salajasuse, kuid ei taga selle autentsust ja terviklikkust. Selleks, et kindlaks teha, ega sõnumit pole vahepeal muudetud, kasutatakse avaliku võtme infrastruktuur ehk PKI-d. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimisel muudetakse dokumendid loetamatuks kõigile teistele peale määratud adressaatide. Krüptograafiline algoritm ehk šiffer kujutab endast matemaatilist funktsiooni, mida kasutatakse info krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tavaliselt on need kaks omavahel seotud funktsiooni, üks krüptimiseks ja teine dekrüptimiseks. Sümmeetriliseks algoritmiks nimetatakse sellist algoritmi, mille puhul on
kiiremini leida ning väga erinevate kriteeriumite alusel arhiveerida. Digitaalallkirjastatud dokumendi loomiseks on võimalik kasutada kolme variant: DigiDoc3 programmi, mis paigaldatakse sinu arvutisse koos ID-tarkvaraga Riigiportaali, mis asub www.eesti.ee DigiDoc Portaali, mis asub https://digidoc.sk.ee Dokumentide krüpteerimine Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimiseks on võimalik kasutada sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda saab dešifreerida ainult krüptovõtmega. 9 Sümmeetrilisel krüpteerimisel šifreeritakse ja dešifreeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega
ee, Digidoc Portaal, Signwise. 20. Mis on ja milleks on vaja dokumendi krüpteerimist? ID-kaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks transpordiks, mitte aga nende pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks on asjaolu, et ID-kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtme kasutamine, mis asub AINULT kasutaja ID-kaardil. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimiseks on võimalik kasutada sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda saab dešifreerida ainult krüptovõtmega.Sümmeetrilisel krüpteerimisel šifreeritakse ja dešifreeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse šifreerimiseks üht ja dešifreerimiseks teist võtit, millest
süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta. Digitaalallkirja võib anda mitmel moel. Alljärgnevalt vaatleme vaid mõnda neist, kuid võimalikud digitaalallkirja andmise süsteemid pole kuidagi piiratud. Digitaalallkirja toe saab lisada praktiliselt kõigisse rakendustesse ja programmidesse, kus seda vaja on. KRÜPTEERIMINE Mis on krüpteerimine? Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta selles asuvad andmed võõrastele loetamatuteks. Krüpteerimiseks on võimalik kasutada kas sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis sifreerib andmefaili. Seda saab desifreerida ainult krüptovõtmega. Sümmeetrilisel krüpteerimisel krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse aga krüpteerimiseks ühte ja dekrüpteerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja
annaabi.ee 
