Säärane individuaalõpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Kui noormees oli seni olnud õppimises edukas, võis ta jääda õppeasutusse või minna riigi teistesse õppeasutustesse õpinguid jätkama, et end veelgi täiustada. Eksamitel läbikukkumine tähendas täielikku autust, see oli hirmus põrumine. Tavaliselt tähendas see jaapani kombe kohaselt kogu perekonna langemist ühe klanni hierarhiaastme võrra allapoole. Koolid olid hästi varustatud treeningruumide ja loengusaalidega. Hommikuti tavaliselt õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele. Kõik see oli ette nähtud üksnes kõrgemate samuraiklannide poegadele. Samuraide erikategooriate vahel laienes hariduslik, majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus üha enam. Üks jaapani poiste koolitamise eesmärke oli õpetada nad lugema hiina tekste jaapani grammatikareeglite järgi. Suurt tähelepanu osutati kalligraafia õpetamisele, samuti oli oluline tunda etiketti ja
ametliku etiketi reegleid. 13aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15aastaselt asusid nad 24 õppima hiina klassikat. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele. Suurt tähelepanu osutati kalligraafia õpetamisele, samuti oli oluline tunda etiketti ja käitumisrituaale, lauakombeid ning relva käsitlemist. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda,
ametliku etiketi reegleid. 13aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15aastaselt asusid nad 24 õppima hiina klassikat. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele. Suurt tähelepanu osutati kalligraafia õpetamisele, samuti oli oluline tunda etiketti ja käitumisrituaale, lauakombeid ning relva käsitlemist. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda,