Mätastel laanik, palusammal, harilik kaksikhammas, kähar salusammal. Raiestikel on alustaimestu väga lopsakas. Märgatavalt suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht-kastevarre, angervaksa ja kõrvenõgese osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja sookasega. Levik: kõige enam Kirde-Eestis, rohkesti ka Kesk- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: lodukaasik, lodu-sanglepik, lodukuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID LAMMI- JA LODUMETSADES I kategooria: lääne-sõrmkäpp (Lääne-Hiiumaal), lehitu pisikäpp (Hiiumaal, Kirde-Eestis ja Emajõe ümbruses) II kategooria: laialehine nestik (Ida- ja Loode-Eestis), kõdu-koralljuur (üle Eesti), pori nõiakold (Abruka saarel ja Elistvere pargis), vahelmine lõokannus (v.a. Kesk- ja Kirde-Eestis), harilik kikkapuu (Lääne- ja Lõuna-Eestis), luuderohi (Saaremaal ja
lodusanglepik 2 Tallamisõrnad madalsookuusik 2 kõdusookuusik 2 rabamännik 2 lodukuusik 1 samblikumännik 1 74 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Erinevate külastusviiside mõju on erinev. Kõige väiksema mõjuga on metsadele loodus- vaatlejad, kes külastavad metsi küll regulaarselt, kuid ei jäta reeglina mingeid jälgi. Kõige
annaabi.ee 
