Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama. Lisalugudena esitati ,,Ongi kõik öeldud"(Tõnis Mägi) ja ,,Laul ennekuulmatust lahkusest" (inBoil). Publik käitus väga viisakalt, keegi ei lobisenud ega häirinud teisi. Minu arvates oli see üks huvitavamaid kontserte , kus ma viimasel ajal käinud olen. Esituse muutis põnevaks osalejate improviseering ja see, et nad polnud pea-aegu midagi ette valmistanud. Tõnis Mägi suutis publikut vaimustada oma võimsa häälega, vaatamata sellele, et tal tegelikult oli hääl ära. Ma usun, et ta oleks kindlasti rohkem laule laulnud , kuid oma hääle hoidmiseks esineja seda ei teinud. Kokkuvõtlikult pakkus see kontsert palju positiivseid
Sellest sai Hanna elu pöördepunkt ja ta hakkas Kevinit vihkama. Eriti vihkab ta Kevini geelitatud juukseid, millest ta kunagi armastas näppe läbi lükata. Tema kaitsajana astus välja ka Ingridi vend Oskar ja tema parim sõber Aleksander. Hanna, Ingrid, Oskar ja Aleksander mängivad tihti koos Scrabblet (sõnamäng) Aleksandrile oli Hanna purjuspeaga rääkinud välja kõik oma saladused ja ta väga kartis, et Aleksander lobiseb sellest kõigile. Aleksander aga ei lobisenud Hanna saladusi välja. Aleksandril endal oli ka perekondlikke probleeme, pere ootused olid talle väga kõrged, alati toodi välja näiteid kuidas ikka tema vend on seda ja teist paremini teinud ning et õde ja vend on juba keskkoolis endale partnerid leidnud. Aleksander palkas 250€ eest Hanna endale pruudiks üheks perekondlikuks õhtuks, et mitte kuulda sugulaste pärimist, et miks ikka tal veel ei ole kedagi. See õhtu kujunes Hanna jaoks väga meeldivaks ja tal oli paha
Suure üllatusena ei olnud vanemad nõus oma elu poja eest ohverdama. Ohverdama oli nõus tema naine Alkestis. Admetos lasi korraldada suurejoonelised matused. Just sel hetkel oligi Herakles kohale jõudnud, kui need sündmused olid toimunud. Admetos oli leinarüüs, kuid ta ei rääkinud Heraklesele, kes tegelikult oli surnud, ta ütles, et surnud oli üks naine tema kodakondsetest. Admetos pidi matustele minema, ning Herakles jäi üksi majja einestama. Admetose sulane oleks peaaegu välja lobisenud, et tegelikult oli surnud naine, kuid kui sai aru, et Herakles ei tea asjast midagi, siis hoidis suud kinni. Lõpuks ütles sulane välja, et surnud oli Alkestis. Heraklesel hakkasid süümepiinad, et ta oli nii rõõmus ja mõistmatu olnud. Siis tuli ta mõttele, et toob Alkestise surnuteriigist tagasi. Kui Admetos koju tagasi jõudis, siis oli juba naine kodus ning esialgu arvas ta, et tegemist oli viirastusega. Lõpuks Herakles seletas, et ta võitles Surmaga ja siis Admetos uskus.
Óhtul ajasta loojuva paike§e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae- vaste tegemiste juurde. Ta siida oli roomus - maed olid teda oodanud. Maed, mis ei lobisenud tiihja, kuid vastasid alati, kui neilt midagi kiisida. Maed olid igivanad, vanemad kui iikski inimene, vanemad, kui iikski inimeste mote vDi sona, mille iile nad uhkust tundsid. Maed olid vanemad kui uhkuski, kuid ometl olid nad uhkemad koigest. Ja kuna maed olid nii vanad, siis teadsid nad palju tarkusi. Toesti - nad olid palju nainud. Kuid ometi olid maed ka noored. Ja seda teadis iiksnes lambakarjus,
kokkuvõtted äärmiselt pikkad, nende kirjutamine nõuab vahest pool tundi nii siis tuleb kirjutamse ja lugemise suhe umbkaudu 50% 50%. See rängalt aeglustab, tüütab ja muudaks kas kõige hullema kulminatsiooniga ja kaasahaarava teose pigem halli tooni kohustuseks kui põnevaks seikluseks. Siiski oli see eesti keele eelmise ja käesoleva aasta lugetud materjalist lemmik. Meeldis psühholoogilised dialoogid, aktiivsed tegelased kes mitte ei vaid lobisenud vaid ka käitusid vastavalt ja dramaatiliselt noomid, et loost ei oleks saanud taoline teos kus lugejat tiritakse paigast paika jälgima mõttetut loba. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. "Endine Põrgupõhja Vanapagan lõpetas põrssata, uus algab põrssaga" (lk15) -Ants Jürkale kui too läheb talumehe soovituse jätgi Antsult põrsast ostma. "...kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." (lk21)
meelehea valmistamisega. Ohver on hävitatud sümboolselt, nõiduse või needuse kaudu, mis pöördudes viib füüsilise, vaimse või emotsionaalse hävinguni, olemata maagile atribuudi tähendusega. Ainsad põhjused, miks satanist ohverdaks inimest, oleksid maagi viha vabastamise needuse panemiseks ja tähtsam neist kõrvaldada täiesti talumatu ja surma vääriv indiviid. Mitte mingil tingimusel ei ohverdaks satanist last või looma! Sajandeid on hüvakäeraja järgijad lobisenud väikeste laste ja iharate neitsite oletatavatest ohverdamistest diabolistide poolt. Sellised verd tarretavama panevad kirjeldused on alati küsitava autentsusega ning pärinevad kahtlastest allikatest. Paraku püsivad sellised üldised tõekspidamised satanistide tegutsemisviiside kohta kangekaelselt tänapäevani, nagu kõik muud pühad valed, mida seniajani tingimusteta aktsepteeritakse! Sellel miks satanist ei teeks iialgi midagi taolist, on selged ja loogilised põhjused. Inimene
annaabi.ee 
