Det planeeringu puhul olukord keerulise, kaalumisruumi rohkem. Tuleb hinnata, kas tegevus, mida DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus) Juhul ka kui parameeterid muudetakse, nt laiendatakse objekt, tuleb kaaluda KSH-d KMH ei ole loamenetluse osa ehitusloamenetluse korral (nagu ta on planeerimismenetlus), KMH ehitusloamenetluses käib paralleelselt, vajaoli projekteerimistingimuste väljastamisel, ehitusloa väljastamisel ja keskkonaalubade väljastamisel. Kohustuslik kui KEHS §6 lg1, 2,3 Ehitise laiendamisel samuti potentsiaalselt suurenev keskkonnamõju. Kallutlusõigus, kas on vaja läbi viia uus hindamine või mitte. Ehitustegevuses osalevad isikud: ehitaja, omanik, projekteerija, eriosade spetsialistid,
pakutud välja meetmed, mis kõik võimalikud riskid maandavad. Ettevaatusprintsiibi rakendamiseks on siiski vajalik, et on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus GMO ohtlikkuse suhtes ning et puuduvad kindlad teaduslikud andmed, mis võimaldaksid hinnata potentsiaalse riski olemasolu ja maandamise võimalusi. GMOde küsimust reguleerivatest Euroopa Liidu õigusaktidest on kõige olulisemad direktiiv, mis paneb paika GMOde tahtliku keskkonda viimise korra ehk loamenetluse, ning määrus, mis reguleerib GM-toidu ja sööda kasutusele võtmise lubade andmise korra ning teine määrus, mis reguleerib GMOde märgistamist. Eesti seadusandlusest on kõige olulisem õigusakt geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=39&Itemid=50] (8.03.2008) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
· Kui seda tingib avalik või erahuvi tuleb teavitada ka ohu kõrvaldamisest või esialgse info ekslikkusest (§31 lg 4) Õigused Juriidiliselt tagatud õigused. Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel, sh olulise keskkonnamõjuga planeerimises Künnis on sama kui KMH-l ja KSH-l KSÜSE §34 sisaldab vaid üldpõhimõtteid, täpsem regulatsioon on sätestatud seadustiku muudes osades, nt loamenetluse osas · Avalikkust tuleb teavitada intensiivsusega, mis ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, kuid tagab teabe jõudmise isikuteni kellel on oluline puutumus mõjutatud keskkonnaga. · Avalikkus tuleb kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist. · Avalikkuse kaasamisel peab menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja
Keskkonnalubasid menetlevad põhiliselt Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimaste osa on väiksem ja piirdub teatud kalapüügilubade ja maa-ainese kaevandamise lubade andmisega. Samas on omavalitsustel oluline roll ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade menetleja ja väljastajana. Erandina annavad maaparandussüsteemi ehituslube välja põllumajandusministeeriumi alluvuses tegutsevad maaparandusbürood. Avalikkuse teavitamist ja kaasamist loamenetluse protsessides reguleerivad põhiliselt haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätted (§§ 46-50). Avatud menetluse reegliks on see, et inimestel on võimalik loa taotluse ja muude asjakohaste dokumentidega tutvuda ja esitada teatud tähtaja jooksul haldusorganile taotluse või otsuse eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalik väljapanek ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg peab kestma vähemalt kaks nädalat
Taotleja kinnituste kohaselt: 54 Andmete tootlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik uldistus ja isikuid tuvastada ei ole võimalik. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI POHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 16 lõige 3 sätestab nõude, et isikustatud andmetega ja isiku nõusolekuta uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete tootlemisel võetakse isikuandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, fuusilised ja infotehnilised turvameetmed. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetootluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ulekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et toodeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta
annaabi.ee 
