Temperatuuri registreerimise alustamiseks klõpsata punasel noolel. Tulemusi võib jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Kui samaaegselt on kasutuses mitu kanalit, tuleb avada tabel ja klõpsata nuppu ,,Select channels", klõpsata vastavatel kanalitel ja seejärel OK. Graafikute vaatamisel teha sama. Töö lõpetamisel tuleb klõpsata nuppu ,,Stop recording" ja salvestada andmed, klõpsates ,,File" ja ,,Save as" Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur
Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult´e 2 seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid Beckmanni termomeetri abil. Tabel 1. Katseandmed: Kasutatud lahusti: VESI (20%-line vesilahus) Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur: T0 = -0,35+273=272,65 K Lahuse külmumistemperatuur: T = -12,89+273=260,11 K Lahuse külmumistemperatuuri langus: T=272,65-260,11=12,54 K Lahustatud aine hulk: g = 20 grammi Lahusti hulk: G = 80 grammi Arvutatud molaarmass: M=(20%*1000* Kk)/(T*80%) M=(0,2*1000*1,86)/(12,54*0,8)=37,08 37
Teisest küljest on teada lahusti ja lahustunud aine massid või uuritava lahuse kontsentratsioon massiprotsentides. Viies need massid molaalsuse avaldisse või avaldades molaalsuse protsentkontsentratsiooni kaudu, saab leida otsitava molaarmassi M. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaasi suudme võib täiendavalt sulgeda korgiga, et termopaar välja ei libiseks. Katseklaas(id) asetatakse jahuti(te)sse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumise järel tõuseb
toiduainetest. Etanooli tooraineks on kartul või teravili.Neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente abil õhu juurdepääsuta käärib etanooliks. Minu arvates on etanool palju parem jook kui metanool, sest pidu etanooli juues kestab kauem ja hommikul näed koju minna. Kuid ka sellega ei tasuks liialdada, sest muidu ei mäleta pärast mitte midagi. Etanooli kasutatakse ka termomeetrites, sest etanooli külmumistemperatuur on -112 oC. Etaandiool Etaandiool on magus, väga mürgine ja viskoosne vedelik. See seguneb hästi veega. Etaandiool on madala külmumistemperatuuriga, seega kasutatakse seda antifriisides. Sellest toodetakse õlisi ja sünteetlisi värve. Glütserool Glütserool on viskoosne vedelik,mis seguneb hästi veega, on veest raskem ning ei ole mürgine. Glütserooli molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse.Seda kasutatakse kosmeetikapreparaatides
- Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine (või keemistäpi tõus) on võrdeline lahuse molaalsusega T = Km, kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. R(Tao ) 2 Mi R(Tko ) 2 Mi Ke = ja Ke = Ha 1000 Hs 1000 kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest
21 11,94 22 11,91 -8 Aeg, s 23 11,88 24 11,85 25 11,81 26 11,78 27 11,75 Katsetulemused 28 11,72 Kasutatud lahusti Vesi 29 11,68 Lahusti krüoskoopoline konstant 1,86 30 11,65 Lahusti külmumis temperatuur To 0,49 31 11,62 Lahuse külmumistemperatuur T -4,8 32 11,58 Lahuse külmumistemperatuuri langus T=To-T 5,29 33 11,55 Lahus massiprotsent: 10 % 34 11,52 Siit: lahustunud aine hulk g = x g 35 11,48 Lahusti hulk G = 9x g 36 11,45 Tekkinud lahuse molaalne kontsentratsioon (analüütilisel kujul): 37 11,42 Arvutatud molaarmass: M=g*1000/mG M=x*1000/2,844*9x
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv ...
Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur
K (Kk või Ke) lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. RTk2 M Tk = Cm = K k Cm H s 1000 (5) RTa2 M Ta = Cm = K e Cm H a 1000 (6) kus Ta ja Tk vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur, K Ha ja Hs vastavalt lahusti molaarne aurustumissoojus ja sulamissoojus, J/mol M lahusti molaarmass, g/mol R universaalne gaasikonstant. Elektrolüütide korral sõltub külmumistemperatuuri langus või keemistäpi tõus ka osakeste arvust lahuses. Nii tekib KCl lahustumisel lahusesse ühest valemiühikust kaks iooni (KCl K+ + Cl), Na2SO4 lahustumisel aga kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse
püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Normaalne keemistemperatuur on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk on 1 atmosfäär. Madalamal rõhul toimub keemine madalamal temperatuuril. Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemeni, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemperatuur on temperatuur, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Normaalsel külmumistemperatuuril toimub aine külmumine rõhul 1 atm. Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. Rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sulamine ja tahkumine on üleminekud korrapärase struktuuriga tahke oleku ning korrapäratu struktuuriga, kuid lähedase tihedusega vedela oleku vahel. Temperatuuri, mille
muutused ja moodustuvad ioonid, mis lähteainetes puuduvad S=lahus-gaasifaas. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. lahjadele lahustele. Ostwaldi lahjendusseadus:
annaabi.ee 
