Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak, leidub ka rauda, pruunsütt ja naftat. KLIIMA Valitseb vahemereline suhteliselt mandriline kliima. Ljubljanas on suvel 26,5 kraadi, jaanuaris aga 2,2 kraadi. Rannikul langeb temperatuur mägedest puhuva tuule boora ajal. Sademeid on Julia Alpides 3000, Ljubljana nõos 1400 millimeetrit aastas. RAHVASTIK
kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega koos oli võimalik vaadata ka Suha Arini dokumentaalfilmi ,,When The Fog is Swept Away, The Old Houses and Craftsmen of Eastern Black Sea Region". Rändnäitus on olnud väljas Sarajevos, Ljubljanas, Tbilisis, Batumis, Soome Arhitektuurimuuseumis Helsingis, Oulus, Rovaniemis ning Vahemere ja Lähis-Ida Antiigimuuseumis Stockholmis. Pärast näitust Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis rändab näitus edasi Kopenhaageni Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia Arhitektuurikooli ja Alhambra Muuseumi Granadas.Olles ametliku poolega ühele poole saanud, tahaksin rääkida natuke näituse olemusest ja sellest, mis mulle seal siis õigupoolest meeldis ja mis vastukarva oli.
Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana .....on Sloveenia pealinn ning samuti ka kõige suurema pindalaga linn selles riigis (275.0 km2 ). Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000. Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poliitilise keskmeks Sloveenias. Et Ljubljana on üheks kultuuripealinnaks Euroopas võib järeldada selles,et seal korraldatakse igal aastal üle 10.000 kultuuriürituse. Kellaaegade erinevus Click to edit Master text styles Second level Siin asub Third level Fourth level Fifth level Pinnamood
vanemad hakkasid talle klaveritunde korraldama kui ta oli 6-aastane. 1875. aastal, 15-aastasena asus ta õppima Viini Konservatooriumi, kus tema õpetajateks olid Julius Epstein, Robert Funch ja Franz Krenn. 3 aastat hiljem läks ta õppima Viini Ülikooli, kus õppis Anton Bruckneri käe all. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana. 1880. aastal alustas Mahler oma karjääri dirigendina suveteatris Bad Hall. Järgnevatel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperimajades Ljubljanas, Viinis, Kasselis, Prahas, Leipzigis ja Budapestis. Oma mainet kriitikute ja publiku seas tõstis ta dirigeerides Wagneri Der Ring des Nibelungen' it (Nibelungide sõrmus ). Järgmisel aastal esitas ta Carl Maria von Webberi lõpetamata ooperi Die drei Pinto. 1891-1897 töötas Mahler Hamburgi Operas. Sel ajal kui ta seal elas soritas tema noorim vend Otto, kes oli samuti helilooja, enesetapu(1875), olles vaid 21 aastane
Ta on olnud hipi ja rännanud mööda maailma ringi, õppides tundma erinevaid kultuure ja religioone. 1982. aastal ilmus tema esimene raamat, ,,Põrgu toimikud", Kolme aasta pärast ilmus ,,Vampirisimi praktiline käsiraamat". 1986 ,,võluri päevik"1988. aastal ilmus ,,Alkeemik". Algul polnud läbimüügi number suur, kuid siiski saavutas lõpuks suure menu Brasiilias läbi aegade. 1998. aastal ilmus ,,Veroonika otsustab surra" ""Veronika otsustab surra" tegevus toimub Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku Paanika, Depressioon ja Skisofreenia, kus selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine, piiride puudutamine olemise põhjani, põhjuseni jõudmine teeb inimese terveks, terviklikuks, elavaks. Mis on tegelikult ju alati teada olnud, mida ometi on põhjust üha meelde tuletada eriti praegus es maailmas, kui korralike inimeste hingepõhja kibedus kipub sööbima, see
(O.Kangilaski, E.Lepp, I.Linnat, 1979 Vilniuse maalitriennaal G.Reindorf ja E.Einmann) 1980 Tartu Kunstimuuseumi korraldatud 1962 Veneetsia XXXI biennaali rändnäitus minigraafika näitus 1981 grupinäitus Lüübekis koos 1963 Ljubljana V rahvusvaheline N.Kormasovi ja O.Subbiga graafikanäitus 1982 grupinäitus Riias koos A.Keerendi 1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline ja I.Torniga graafikanäitus 1983 eksliibriste näitus Jürmalas 6 1984 eksliibriste näitus Hyvinkääl ja 2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Riias Muuseum 1985 eksliibriste näitus Helsingis 2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti 1987 "Eesti kunst" Näituste keskmaja, Muuseum
Ühisnäitused ja projektid 1944 alates on osalenud Eesti aastanäitustel 1946 grupinäitus "Eesti kunstnikud vennalikus Armeenias", Tallinn 1947 Tallinna Balti jaama temperapannood 1947 grupinäitus koos R.Sagritsa, R.Uutmaaga, Tallinn 1948 RAT "Estonia" laemaal koostöös R.Sagritsa ja E.Kitsega 1949 graafikute grupinäitus Moskvas (O.Kangilaski, E.Lepp, I.Linnat, G.Reindorf ja E.Einmann) 1962 Veneetsia XXXI biennaali minigraafika näitus 1963 Ljubljana V rahvusvaheline graafikanäitus 1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline graafikanäitus 1968 Üleliiduline rändnäitus koos G.S. Handzjani ja V.E. Tsigaliga 1968 Joonistuste näitus kunstisalongis 1971 grupinäitus kunstisalongis Tallinnas koos G.Reindorffi ja E.Einmanniga 1972 grupinäitus Viljandis koos J.Muks ja L.Mikkoga 1975 grupinäitus Kundas, graafika A.Hiibuse, A.Kütti ja V.Tõnissoniga 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibriste biennaal 1979 Vilniuse maalitriennaal 1980 Tartu Kunstimuuseumi korraldatud rändnäitus
Kuid tütarlaps liigutas end ja avas silmad ja küsis: ,, Mis toimub?". ,,Ei midagi," vastas Eduard teda püsti aidates. ,,Või hoopis ime: veel üks päev elada". (Coelho 1998) 1 Kokkuvõte Oma uurimuses olen käsitlenud mitmeid auhindu ja tunnustusi pälvinud maailmakuulsa kirjaniku Palulo Coelho elukäiku ning raamatu ,,Veronika otsustab surra" tegelasi ja tegevustikku. Raamatu tegevus toimus Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku paanikahoogude all kannatav Mari, Zedka, depressiooni käes vaevlev Veronika ja skisofreenik Eduard ning selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine teeb inimese terveks, terviklikuks ja elavaks. 1 Kasutatud kirjadus Coelho, Paulo 1988. Veronika otsustab surra. Tallinn: Kirjastus Philos. Laasik, Andres 2005. Veronika otsustab surra. http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1127127511 (21.01
Johann Heinrich Füssli “Vaikimine,” Alberto Giacometti pronksskulptuur “Väljakut ületav inimene.” Serbia-Montenegro: Belgradi MoCAB – Aadress: Usce Save BB, Belgrad. Eksponeerib kunagise Jugoslaavia ja tänapäeva Serbia kunsti. Teoseid: Petar Lubarda “Guslimängija,” Milena Pavlovic Barili autoportree, Sava Surmanovici “Joobunud paat,” Bora Iljovski abstraktne maal “Mustal tagapõhjal.” Sloveenia: Rahvusgalerii Ljubljanas – Aadress: prešernova 24, Ljubljana. Demonstreerib Sloveenia kunstnike osatähtsust Euroopa maalikunstis. Teoseid: Luca Giordano “Prometheus,” Philip Andreievich’i loodud naisakt. Slovakkia: Rahvusgalerii Bratislavas – Aadress: Riecna 1, Bratislava (Doonau kail). Demonstreerib kodumaise kunsti erinevaid varjundeid. Teoseid: Dominik Skutecky maal, mis kujutab seppa einetamas, ristilöömisstseen, mis annab tunnistust gootikaajastu
annaabi.ee 
