Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“
kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi
tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb
eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine, millega ta maali mõju
suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei
olnudki järgijaid. Alles 20. sajandi alguse ekspressionistid, kes värvi olulise
väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri.
Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast.
Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene
osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on
Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on
peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele
hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on
tema lähi-inimesed (perekond), kes vaatavad
Jeesuse piinlemist ja viimaseid hinge tõmbeid
pealt ning leinavad ja nutavad